Departemeanttat

Stáhtaministara kantuvra

Stáhtaministtar lea ráđđehuslahtuin njunuš ja lea su ovddasvástádus jođihit ja ovttastahttit Ráđđehusa bargguid. Stáhtaministara kantuvra veahkeha stáhtaministara jođihit ja ovttastahttit Ráđđehusa bargguid.

Bargo- ja sosiáladepartemeanta

Bargo- ja sosiáladepartemeanta lea ovddasvástádus bargomárkanpolitihkka, bargobiras- ja sihkkarvuođapolitihkas, ealáhagat ja čálgopolitihkka.

Ruhtadandepartemeanta

Ruhtadandepartemeantta ovddasvástádus lea plánet ja ollašuhttit ekonomiijapolitihka, gozihit ruhtamárkaniid ja bálddalastit stáhtabušeahttabarggu.

Suodjalusdepartemeanta

Suodjalusdepartemeanta lea politihkalaš/hálddahuslaš institušuvdna. Suodjalusdepartemeanta lea danin oassi politihkalaš stivrenapparáhtas ja oassi hálddahusvuogádagas.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea bajitdási ovddasvástádus dasa ahte álbmot oažžu buriid ja ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusaid, beroškeahttá earret eará orrunbáikkis ja ekonomiijas. Departemeanta stivre dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusa valjit láhkamearrádusaiguin, jahkásaš ruhtajuolludemiiguin ja stáhtalaš etáhtaid, doaimmaid ja fitnodagaid vehkiin.

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta ovddasvástádussii gullá servodatsihkarvuohta, vearredahkunjeaidin ja vearredahkufuolahus, sisafárren, láhkabargu ja duopmostuolut.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

Departemeanta ovddasvástida viesso- ja huksenpolitihka, báikegottiid- ja guovlulašpolitihka, gielddaekonomiija, báikkálaš hálddašeami ja válggaid čađaheami.

Kulturdepartemeanta

Kulturdepartemeantta ovddasvástádus lea kultuvra, girko, mediat, falástallan, eaktodáhtolaš doaimmat, oskku-ja eallinoaidnoservodagat, ruhtaspealut ja lotteriijat.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Eanandoallopolitihkka fátmmasta eananhálddašeami, eanan- ja meahccedoalu, elliiddoalu, boazodoalu ja ođđa ealáhusaid ovdánahttima, main lea vuođđun eanandoallu.

Oljo- ja energiijadepartemeanta

Maŋŋil go Jens Stoltenberga nubbi ráđđehus almmuhii luohpanohcamuša vuossárgga golggotmánu 14.b., mieđihii Gonagas ohcamuššii sierračoahkkimis stáhtaráđis Šloahtas otne dii. 10.00, ja dat doaibmagoahtá otne dii. 12.00. Seammás nammaduvvui Erna Solberga ráđđehus mii doaibmagoahtá otne dii. 12.00.

Olgoriikadepartemeanta

Gonagaslaš Olgoriikadepartemeanttas, mii ásahuvvui 1905, leat 10 ossodaga ja gieđahallá áššiid mat gusket Norgga gaskavuhtii nuppiid riikkaide, riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide, olgoriikagávpái, kultuvrralaš oktavuođaide olgoriikii ja Norgga gaskavuhtii bázahallan riikkaide. Departemeanttas leat guokte ministara; Olgoriikaministtar ja Ovddidanministtar.

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.