Ekonomiija

Ekonomiija

Ruhtadanministara ovddasvástádus ráđđehusas dat lea hábmet ja oktiiordnet ekonomalaš politihka. Ruhtadandepartemeanta lea ruhtadanministara čállingoddi. Politihkalaš eiseválddit  - ráđđehus ja Stuorradiggi – dat dahket mearrádusaid.

Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket ekonomiijii bajimus dásis. Sáhtát guorahallat fáttá dárkileappot fálus mii lea olgeš bealde.

Beavttálmahttet ja nannejit vearu bearrama

Ráđđehus ovddida odne ođastusa, mainna beavttálmahttet almmolaš suorggi ja geahpedit dan byrokratiija. Vearu bearrama árvalit sirdit gielddaid vearrogáibideddjiin Vearroetáhtii. Áiggi mielde dat sáhttá geahpedit bargiid logu sullii 500:in. Vearuid ja divadiid mearrideapmi, bearran ja dárkkisteapmi čohkkejuvvo ovtta etáhtii. Nu nannejit earret eará Vearroetáhta dáistaleami čáhppes barggu vuostá.

Ođđa gielddat mielde ja olles buhtadus

- Ráđđehus háliida nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid ja sihkkarastit olles riikii árvoráhkadeami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala. Odne Ráđđehus árvala 233 gieldda ealáhusaide vuolit bargoaddidivada suoidnemánu 1. beaivvi rájes ja árvala buhtadandoaimmaid sektoriidda, mat gártet ortnega olggobeallái.

Nannejit gearggusvuođa

Ráđđehus árvala 20,9 miljovnna kruvnno lassijuolludeami doaimmaide, maiguin buoridit gearggusvuođa – earret eará háhkat ođđa gádjunhelikopteriid ja ásahit graderejuvvon videokonferánsarusttegiid departemeanttaide.

Gieldaođastus nannen dihte boahtteáiggi čálggu

Ráđđehus almmuha dán stuoradiggeáigodagas dievaslaš gieldaođastusplána gieldaproposišuvnna bokte. Ođastusa mihttu lea fámolaš gielddat mat ožžot eanet bargamušaid ja iešstivrejumi.

Gielddasuorgái árvaluvvo 4,5 – 5 miljárdda eanet 2015:s

Gielddaid sisaboahtu stuorru 4,5 gitta 5 miljárdda kruvnnuin. Gaskal 4,2 ja 4,5 miljárdda kruvnnu leat friddjaboađut.

Ođasmahttojuvvon dienasvuogádat fylkkagielddaide

Boahttejagi gielddaođastusa oktavuođas ráđđehus árvala fylkkagielddaide ođđa dienasvuogádaga.

Ođđa diehtosiidu Norgga gielddaid birra

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta almmuha dál ođđa neahttasiiddu gos gielddat ja eará berošteaddjit sáhttet gávdnat áigeguovdilis dieđuid gielddaid birra.

Láigoviesuid erenoamáš áŋgiruššan

-Eanaš Norgga ássiin lea buorre ássandilli. Muhto gávdnojit maiddái olbmot geain lea heajos eallindilli. Láigovisttiid erenoamáš áŋgiruššan galgá mielddisbuktit ahte eanet ássit ožžot buorre ássanviesu, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Nanne digitála dorvvolašvuođa

– Ráđđehus áigu nannet barggu olaheames dorvvolaš digitála árgabeaivvi sihke fitnodagaide ja ássiide. Danin mii áigut nannet gearggusvuođa, vai sáhttit doalahit alla dorvvolašvuođadási ja fuolahit alla kvalitehta geavaheddjiide, dadjá ealáhusministtar Monica Mæland.

30 miljovnna ruvnno fitnodatálggaheapmái ja ođđaháhkamii

– Mii háliidat eanet čeahpes fitnodatálggaheddjiid ja eanet ja eanet kommersialiseremis dutkama jurdagiid, cealká ealáhusministtar Monica Mæland. Fitnodatálggaheami ja ođđaháhkama vuoruheami olis lassána juolludeapmi 30 miljovnna ruvnnuin.

Eanet dokumeanttat fáttá birra

Beavttálmahttet ja nannejit vearu bearrama

Ráđđehus ovddida odne ođastusa, mainna beavttálmahttet almmolaš suorggi ja geahpedit dan byrokratiija. Vearu bearrama árvalit sirdit gielddaid vearrogáibideddjiin Vearroetáhtii. Áiggi mielde dat sáhttá geahpedit bargiid logu sullii 500:in. Vearuid ja divadiid mearrideapmi, bearran ja dárkkisteapmi čohkkejuvvo ovtta etáhtii. Nu nannejit earret eará Vearroetáhta dáistaleami čáhppes barggu vuostá.

Ođđa gielddat mielde ja olles buhtadus

- Ráđđehus háliida nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid ja sihkkarastit olles riikii árvoráhkadeami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala. Odne Ráđđehus árvala 233 gieldda ealáhusaide vuolit bargoaddidivada suoidnemánu 1. beaivvi rájes ja árvala buhtadandoaimmaid sektoriidda, mat gártet ortnega olggobeallái.

Nannejit gearggusvuođa

Ráđđehus árvala 20,9 miljovnna kruvnno lassijuolludeami doaimmaide, maiguin buoridit gearggusvuođa – earret eará háhkat ođđa gádjunhelikopteriid ja ásahit graderejuvvon videokonferánsarusttegiid departemeanttaide.

Gieldaođastus nannen dihte boahtteáiggi čálggu

Ráđđehus almmuha dán stuoradiggeáigodagas dievaslaš gieldaođastusplána gieldaproposišuvnna bokte. Ođastusa mihttu lea fámolaš gielddat mat ožžot eanet bargamušaid ja iešstivrejumi.

Gielddasuorgái árvaluvvo 4,5 – 5 miljárdda eanet 2015:s

Gielddaid sisaboahtu stuorru 4,5 gitta 5 miljárdda kruvnnuin. Gaskal 4,2 ja 4,5 miljárdda kruvnnu leat friddjaboađut.

Ođasmahttojuvvon dienasvuogádat fylkkagielddaide

Boahttejagi gielddaođastusa oktavuođas ráđđehus árvala fylkkagielddaide ođđa dienasvuogádaga.

Ođđa diehtosiidu Norgga gielddaid birra

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta almmuha dál ođđa neahttasiiddu gos gielddat ja eará berošteaddjit sáhttet gávdnat áigeguovdilis dieđuid gielddaid birra.

Láigoviesuid erenoamáš áŋgiruššan

-Eanaš Norgga ássiin lea buorre ássandilli. Muhto gávdnojit maiddái olbmot geain lea heajos eallindilli. Láigovisttiid erenoamáš áŋgiruššan galgá mielddisbuktit ahte eanet ássit ožžot buorre ássanviesu, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Nanne digitála dorvvolašvuođa

– Ráđđehus áigu nannet barggu olaheames dorvvolaš digitála árgabeaivvi sihke fitnodagaide ja ássiide. Danin mii áigut nannet gearggusvuođa, vai sáhttit doalahit alla dorvvolašvuođadási ja fuolahit alla kvalitehta geavaheddjiide, dadjá ealáhusministtar Monica Mæland.

30 miljovnna ruvnno fitnodatálggaheapmái ja ođđaháhkamii

– Mii háliidat eanet čeahpes fitnodatálggaheddjiid ja eanet ja eanet kommersialiseremis dutkama jurdagiid, cealká ealáhusministtar Monica Mæland. Fitnodatálggaheami ja ođđaháhkama vuoruheami olis lassána juolludeapmi 30 miljovnna ruvnnuin.

Eanet dokumeanttat fáttá birra

Oktavuođadieđut:

Ruhtadandepartemeanta

Telefovdna: 22 24 90 90
Fáksa: 22 24 95 14

Čujuhus:

Ruhtadandepartemeanta
Poastboksa 8008 Dep
0030 Oslo

Galledančujuhus:
Akersgata 40
Oslo

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.

Oktavuođadieđut:

Ruhtadandepartemeanta

Telefovdna: 22 24 90 90
Fáksa: 22 24 95 14

Čujuhus:

Ruhtadandepartemeanta
Poastboksa 8008 Dep
0030 Oslo

Galledančujuhus:
Akersgata 40
Oslo