Finnmárkkuláhka – vástádusat muhtun dábálaš gažaldagaide
Dáppe gávnnat vástádusaid muhtun dábálaš gažaldagaide
Finnmárkkulága birra. Siidu ođasmahttojuvvo jotkkolaččat.
Gii galgá mearridit Finnmárkku eatnamiid badjel?
Vástádus: Ásahuvvo sierra orgána,
Finnmárkkuopmodat, mii oažžu oamastanvuoigatvuođa daid eatnamiidda
Finnmárkkus maid Statskog lea hálddahan (§ 49). Finnmárkku
fylkkadiggi ja Sámediggi galgaba válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga
stivrii (§ 7). Dáinna lágiin beassá Finnmárkku veahkadat mearridit
fylkka eatnamiid hálddaheami. Finnmárkkuopmodat ferte almmatge
čuovvut almmolaš lágaid ja njuolggadusaid nugo buot eará
eanaeaiggádatge.
Privatiserejuvvogo Finnmárkkuduottar?
Vástádus: Ii. Láhka ii mearkkaš ahte addojuvvojit
geasage ođđa vuoigatvuođat. Sii geat leat rábidan geavahan- ja
oamastanvuoigatvuođa muhtun guvlui, ožžot dohkkehuvvot dán
vuoigatvuođa Finnmárkkukomišuvnna gártema bokte (§ 5). Uhccán lea
jáhkehahtti ahte komišuvdna gávnnaha oaktagaslaš
oamastanvuoigatvuođa áktánas viidodagas rábiduvvon. Eambbo
jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat,
ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu
boazodollui, muddejuvvon muorračuohppamii, lavdnjeloggumii ja
sullasaččaide.
Gustogo Finnmárkkuláhka luohtta buohkaide
Finnmárkkus?
Vástádus: Juo. Láhka lea čearddalaččat
bealátkeahttá. Máksá ahte olbmuin leat ovtta lágan vuoigatvuođat
beroškeahttá leago sápmelaš, dáža, kveana dahje gullágo eará
čerdii. Láhka sisdoallá almmatge muhtun dáhkádusaid ahte sámi
beroštusat váldojuvvojit doarvái vuhtii ovdal go dahkkojuvvojit
mearrádusat, mat vákkuhit sámi kultuvrii, boazodollui ja
dakkáriidda meahcceguovlluin (§§ 4 ja 10).
Sáhtángo bivdit Finnmárkkus?
Vástádus: Sáhtát. Buohkat – maiddái sii geat eai
ása Finnmárkkus – besset bivdit smávvafuđđožiid Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin (§ 23). Sis geat ásset Finnmárkkus, lea lassin velá
vuoigatvuohta bivdit fuođđuid (§ 23). Finnmárkkuopmodat sáhttá velá
addit lobi bivdit dán lassin, ovdamearkan addit olbmuide geat eai
ása Finnmárkkus, lobi bivdit fuođđuid (§ 27).
Sáhtángo guolástit jogain Finnmárkkus?
Vástádus: Sáhtát. Buohkat sáhttet oaggut stákkuin
ja giehtaduorgguin jogain ja jávrriin Finnmárkkuopmodaga eatnamiin
(§ 25). Sii geat ásset Finnmárkkus, sáhttet lassin fierbmut
čázádagain ássangielddasteaset (§ 22).
Sáhtángo lubmet Finnmárkkus?
Vástádus: Sáhtát. Buohkat sáhttet lubmet
Finnmárkkuopmodaga eatnamiin (§§ 23 ja 25). Sis geat eai ása
Finnmárkkus, lea dušše lohpi lubmet iežaset ruovttudollui (§
25).
Fertego mus lohpi bivdit ja guolástit Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin?
Vástádus: Ferte. Bivdui ja guolásteapmái ferte
oažžut lobi Finnmárkkuopmodagas. Lohpi sáhttá addojuvvot bivdo-
dahje guolástangoartan, ja dan ovddas sáhttá gáibiduvvot divat (§
27).
Sáhttágo Finnmárkkuopmodat bidjat dárkilet eavttuid bivdui,
guolásteapmái ja lubmemii iežas eatnamiin?
Vástádus: Sáhttá. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit
dárkilet njuolggadusaid luondduvalljodagaid ávkkástallamii iežas
eatnamiin, earret eará ferte olbmos lohpi dasa. Juos ovdamearkan
leat uhccán eallit dahje luopmánat muhtun guovllus, de sáhttá
Finnmárkkuopmodat mearridit ahte bivdu dahje lubmen dán guovllus
galgá merrejuvvot. Mearrádusa sáhttá váidalit departementii (§
27).
Leago mus vuoigatvuohta guolástit Finnmárkku
mearas?
Vástádus: Das ii daja Finnmárkkuláhka maidege.
Buohkain lea vuoigatvuohta oaggut mearas stákkuin ja
giehtaduorgguin ja smávva firpmiiguin ja liinnaiguin
(sáltečáhceguolástanlága § 4 a). Gávpeguolásteapmái dárbbaša olmmoš
guolleeari.
Almmuhan: 14.09.05