Finnmárkkuopmodat
Plána- ja huksenláhka |
Vuoigatvuohta johtit meahcis |
Nuppástuvvan geavaheapmi
Go Finnmárkkuláhka boahtá fápmui, de sirdojuvvojit buot
Finnmárkku eatnamat, maid Statskog SF dál hálddaha, ođđa orgánii
mii gohčoduvvo Finnmárkkuopmodahkan (Finnmarkseiendommen). Ráđđehus
lea mearridan ahte Statskog SF galgá váldit ođđa namman Norsk
Utmark SF. Dát nammamolsun ii mearkkaš maidege Finnmárkku
eanaarealaid sirdimii Finnmárkkuopmodahkii.
Finnmárkkuopmodaga galgá jođihit
stivra, mas leat guhtta olbmo. Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi
galgaba válljet golbma stivrralahtu goabbáge. Buot stivrralahtut
galget ássat Finnmárkkus. Stivra vállje ieš, gii galgá leat
jođiheaddji ja várrejođiheaddji. Juos ii oktage stivrralahttu fidne
eanetlogu, de galgá Finnmárkku fylkkadiggi leaskalohkojagiin ja
Sámediggi bárralohkojagiin mearridit, guhtemuš dan guđa lahtus
galgá leat jođiheaddjin ja várrejođiheaddjin.
Eanaš áššiin dahkkojuvvojit
stivrramearrádusat dábálaš eanetloguin. Juos jienasteami boađus
šaddá 3–3, de mearrida stivrrajođiheaddji jietna.
Lassin galgá Finnmárkkuopmodagas
leat gozihanlávdegoddi, mas leat golbma lahtu. Gozihanlávdegoddi
galgá earret eará geahččat bearrái, ahte Finnmárkkuopmodat
jođihuvvo Finnmárkkulága ja eará láhkamearrádusaid mielde, ja
dohkkehit loanahemiid ja dietnasa juohkima. Finnmárkku fylkkadiggi,
Sámediggi ja Gonagas nammadit lahtu guhtege.
Finnmárkkuopmodat leat iehčanas
riektesubjeakta ja prinsihpas dat oamasta eatnamiid nugo priváhta
eanaeaiggátge. Dát máksá ahte Finnmárkkuopmodat vuolggasajis sáhttá
mearridit, mo eatnamat galget ávkkástallojuvvot.
Almmatge leat muhtun deaŧalaš
spiehkastagat dás. Vuosttamužžan sisdoallá Finnmárkkuláhka
iešalddes deaŧalaš njuolggadusaid Finnmárkkuopmodaga oamastan
eatnamiid hálddaheamis. Kapihtal 3 njuolggadusaid mielde galget
Finnmárkku ássiin leat vissis vuoigatvuođat earret eará bivdui ja
lubmemii dáin eatnamiin. (Geahča kapihttala ođasmuvvi
luondduvalljodagaid hálddaheamis.)
Stáhta sáhttá maiddái bidjat
guovlluid Finnmárkku eatnamiin álbmotmeahccin (§ 19). Dákkár
mearrádusat mearkkašit, ahte dihtolágan doaimmat gildojuvvojit dain
guovlluin maidda mearrádus gusto. Lassin leat sierra
áššegieđahallannjuolggadusat Finnmárkkuopmodaga mearrádusaide
meahcceguovlluid geavaheami nuppástuhttimii (§ 10). Buot dát
njuolggadusat mearkkašit gáržžádusaid Finnmárkkuopmodaga
vuoigatvuhtii mearridit eatnamiid badjel maid oamasta.
Nuppádassii gustojit buot almmolaš
stivrenneavvut seamma olu Finnmárkkuopmodaga eatnamiin go eará
priváhta eatnamiin, ovdamearkan gielddaid vuoigatvuohta
arealaplánemii plána- ja huksenlága mielde. Finnmárkkuopmodat ii
sáhte vuostálastit arealaid iešguđege gielddas regulerejuvvomis
dáinna lágiin.
Maiddái almmolaš gildosat
dihtolágan doaimmaid vuostá gustojit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin
nugo buot earáge sajiin. Ovdamearkan lea mohtorjohtalusgielddus
mehciin ja ráfáidahttojuvvon elliid bivdogielddus. Álbmoga
vuoigatvuohta johtit meahcis gusto maiddái. Stáhta, fylkkagielda ja
gielda sáhttet maiddái bággolonistit eatnama Finnmárkkuopmodagas
nugo earáge ovttaskas eanaeaiggádiin. Oktiigeassun sáhttá dadjat,
ahte Finnmárkkuopmodat eanaeaiggádin ii leat makkárge sierradilis
stáhta ja gieldda vejolašvuođa hárrái dahkat mearrádusaid, mat
gáržžidit eanaeaiggáda ráđđenvuoigatvuođa.
Finnmárkkulágas leat sierra
njuolggadusat mearrádusaide meahcceeatnamiid nuppástuvvan
geavaheami birra (§ 10). Ovdal go Finnmárkkuopmodaga stivra
mearrida dakkár áššiin, de galgá árvvoštallat maid nuppástupmi
mearkkaša sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái,
ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusat
meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái galget adnojuvvot dán
árvvoštallama vuođđun. Maiddái earenoamáš jienastannjuolggadusat
gustojit, go stivra gieđahallá dakkár áššiid (geahča § 9 ja § 10)
nuppi ja goalmmát lađđasa). Dáinna lágiin váfista láhka ahte sámi
beroštusat váldojuvvojit vuhtii, go stivra dahká mearrádusaid main
lea mearkkašupmi meahcceguovlluide gos sámiin leat beroštusat.
Plána- ja huksenláhka
Plána- ja huksenláhka sisdoallá
njuolggadusaid arealaplánemis ja huksenáššegieđahallamis. Láhka lea
gieldda deaŧalaččamus neavvu stivret arealaávkkástallama gielddas.
Gielddastivra sáhttá mearridit bajit arealaplánaid ja dárkilet
regulerenplánaid, mat muddejit makkár doaibma sáhttá leat iešguđege
guovllus gielddas. Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána,
juos lea dárbbašlaš čađahan dihtii doaibmabijuid main lea stuorra
servodatlaš mearkkašupmi.
Sáhttet maiddái biddjojuvvot
eavttut dasa, makkár doaibma sáhttá leat iešguđege osiin gielddas.
Ovdamearkan sáhttá gielda mearridit ahte muhtun guovllus galgá
sáhttit doaimmahit industriija, ja sáhttá seammás bidjat
gáibádusaid nuoskkideami ja šláma eastadeami dáfus industriijai mii
álggahuvvo guvlui.
Fylkkagielda, ránnjágielddat ja
stáhtalaš fágaeiseválddit sáhttet buktit vuosteákka gieldda
arealaplána- ja regulerenplánaevttohussii. Dalle ferte areala- ja
regulerenplána sáddejuvvot departementii loahpalaš dohkkeheapmái.
Vuoigatvuohta buktit vuosteákka ii mávsse ahte lea vuoigatvuohta
biehttalit regulerenplána mearriduvvomis, muhto sáhttá gáibidit
departemeantta gieđahallat ášši. Sámedikkis lea
vuosteággavuoigatvuohta áššiin, mat gusket sámi
kulturmuitosuodjaleapmái.
Vuoigatvuohta johtit meahcis
Olgoáibmolága § 2 lohká:
«Mehciin sáhttá juohkehaš johtit
juolgásii miehtá jagi, go dat dáhpáhuvvá deasttalaččat ja
dárbbašlaš várrugasvuođain.»
Mehciin oaivvilda gilvvekeahtes
eatnama, mihtilmasat várreguovlluid, vuvddiid jna. Olgoáibmoláhka
gusto ollásit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. Buohkat – maiddái
olbmot geat ásset olggobealde Finnmárkku – sáhttet danne johtit
veaiddalassii meahcceguovlluin, mat leat Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin.
Nuppi dáfus gusto maiddái dábálaš
gielddus mohtorjohtalussii mehciin (láhka mohtorjohtalusa birra
mehciin § 3). Dátge láhka gusto ollásit Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin. Finnmárkkuopmodat ii sáhte suovvat mohtorjohtalusa
mehciin iežas eatnamiin, mii riidá dán lága. Gielda sáhttá almmatge
dihtoeavttuid vuođul addit lobi dása.
Mii lea meahcceeatnamiid nuppástuvvan
geavaheapmi?
Juos doaibmabidju galgá
meroštallojuvvot «meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmin», de
fertejit das leat mearkkašahtti fysalaš ja praktihkalaš čuovvumušat
meahcceeatnamiid geavaheapmái. Doaibmabijut fertejit maiddái bistit
dihtoáiggi, juos galgá sáhttit lohkat meahcceeatnama geavaheami
«nuppástuvvan». Mihtilmas ovdamearkkat leat viesut ja
bartahuksemat, geainnuid ráhkadeapmi, ruvkedoaimmaid álggaheapmi ja
bieggamillopárkkaid ceggen.
«Nuppástuvvan geavaheapmin» ii
adnojuvvo juos mearriduvvojit njuolggadusat, mat dušše gusket
meahcceeatnama geavaheapmái meahccin. Ovdamearkan ii leat
«meahcceeatnamiid nuppástupmi», juos Finnmárkkuopmodat mearrida
njuolggadusaid valljodagaid juogadeapmái iešguđetlágan joavkkuide
ja gáržžádusaid bivdinvejolašvuhtii.
Almmuhan: 14.09.05