Mánnodaga ođđajagimánu 16.b. 2006:s
doallá Finnmárkoopmodaga stivra vuosttaš stivračoahkkima
Girkonjárggas. Dat lea mearkabeaivin buot finnmárkolaččaide ja
earáide geat máŋga jagi leat čuvvon barggu finnmárkolágain dasságo
dat dohkkehuvvui.
Go finnmárkoláhka nannejuvvui
stáhtaráđis geassemánu 17.b. diibmá, de lei dat boađusin 25 jagi
barggus. Finnmárkolága barggut álge Sámi vuoigatvuođalávdegotti
nammademiin 1980:s., go dat oaččui bargun guorahallat stáhta
rievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid guovdu.
Duogážin lei earet eará
Álttá-Guovdageainnu čázádaga buođđudeami riidu, mii mielddisbuvttii
dohkkejumi dasa ahte sámepolitihkas maid lei stáhtarievttálaš ja
álbmotrievttálaš bealli man stáhta fertii vuhtiiváldit.
Guorahallamat Finnmárkku
riektedilálašvuođa birra ja eatnamiid ja luondduriggodagaid
hálddašeami birra, leat čuoččaldahttán olu moalkás áššečuolmmaid
das movt buoremus lági mielde sihkkarastit sámi kultuvrra vuođu,
seammás go buot finnmárkolaččaid beroštumit vuhtiiváldojuvvot. Lea
áddehahtti ahte dát čuolmmat leat boktán garra dovdduid ollugiin,
ja leat leamaš ollu garra digaštallamat dáid áššiid birra. Vai buot
oainnut áššis bohtet ovdan ja vai ILO-konvenšuvnna nr. 169
geatnegasvuohta ráđđádallat Sámedikkiin ollašuvvá, mearridii
Stuoradiggi 2003 čavčča ráđđádallat sihke Sámedikkiin ja Finnmárkku
fylkkadikkiin lága sisdoalu hárrái. Boađusin das šattai ahte
finnmárkoláhka dohkkehuvvui stuora bellodatgaskasaš eanetloguin
Stuoradikkis, ja seammás oaččui dat doarjaga stuora eanetlogus
Finnmárkku fylkkadikkis ja ovttajienalaš Sámedikkis.
Finnmárkoláhka mearkkaša ahte
eaiggáduššanvuoigatvuohta 95 %:ii Finnmárkku areálain, sirdojuvvo
Finnmárkku álbmogii Finnmárkoopmodaga bokte. Láhka fátmmasta buot
Finnmárkku ássiid, nu ahte sihke sápmelaččain, kveanain ja eará
Finnmárkku álbmotjoavkkuin leat seamma vuoigatvuođat ávkkástallat
luondduriggodagaiguin. Sámi kultuvrra doahttaleami olis, leat lágas
maiddái sierra jienastannjuolggadusat dalle go eatnamiid atnin
rievdá nu ahte sáhttá váikkuhit sámi kultuvrra. Láhka addá maid
Sámediggái válddi ráhkadit njuolggadusaid movt dakkár váikkuheami
sámi kultuvrra hárrái galgá árvvoštallat. Dat njuolggadusat galget
maid leat vuođđun go almmolaš eiseválddit árvvoštallet rievdamiid
meahccegeavaheami áššiin. Sámediggi lea cealkán ahte
njuolggadusárvalusat sáddejuvvojit viiddis gulaskuddamii earet eará
Finnmárkku suohkaniidda. Ovdal go njuolggadusat loahpalaččat
mearriduvvojit, de galgá Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
gieđahallat leat go njuolggadusat lága olis, ja leat go dat muđui
hábmejuvvon heivvolaš vuogi mielde.
Finnmárkolága olis galgá ásahuvvot
kommišuvdna mii galgá čielggadit geavahan- ja
eaiggáduššanvuoigatvuođaid dain eatnamiin maid Finnmárkoopmodat
váldá badjelasas, ja galgá maiddái ásahuvvot sierraduopmostuollu
mii riidoáššiid gieđahallá. Kárten galgá čađahuvvot gustovaš
našovnnalaš rievtti vuođul nu movt dat lea ovdánan guhkilmas
riektegeavada mielde, ja dat ii galgga nappo juolludit
vuoigatvuođaid mat eai juo gávdno, nu movt muhtumat leat čuoččuhan.
Kárten čađahuvvo diehttelasat maiddái beroškeahttá čearddalaš
gullevašvuođas. Sullasaš kártenproseassat leat leamaš jođus
meahcceguovlluin maiddái eará sajiin riikkas.
Lea leamaš olu eahpesihkarvuohta
das maid finnmárkoláhka mielddisbuktá. Dál leat Finnmárkku
fylkkasuohkan, Sámediggi, Justiisadepartemeanta ja Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta ovttasráđiid rahpan interneahttasiiddu
lága birra,
www.finnmarksloven.no,
vai Finnmárkku álbmot ja álbmot muđui olaha dieđuid das mii
finnmárkkoláhka lea ja makkár váikkuhusaid dat dagaha. Ovdal lea
maiddái Justiisadepartemeanta ja Gielda- ja guovlodepartemeanta
almmuhan diehtoj
Ovttasráđiid Sámedikkiin ja
fylkkadikkiin dáhttu ráđđehus ahte Finnmárkoopmodaga ásaheapmi go
Statskoga vuođđoareálat Finnmárkkus sirdojuvvojit, čađahuvvo 2006
geasi mielde, ja Finnmárkokomišuvnna ja Meahcceduopmostuolu
njuolggadusat bohtet fápmui ođđajagimánu 1.b. 2007 rájes. Ovdal go
Finnmárkoopmodat váldá badjelasas Statskog SF vuođđoareálaid, de
ferte Finnmárkoopmodat oažžut vejolašvuođa ráhkkanit hálddašit
vuođđoareálaid dohkálaš vuogi mielde. Danne lea olu mii ferte leat
čielggas ovdal go Finnmárkoopmodat sáhttá leat olles doaimmas, ja
Finnmárkkoopmodaga stivrras leat olu deaŧalaš mearrádusat maid
ferte dahkat boahtte jahkebeali mielde dassá go vuođđoareálat
sirdojuvvojit. Okta deaŧalaš mearrádus lea gosa Finnmárkoopmodaga
hálddahus galgá ásahuvvot, ja movt dan proseassa čađaha.
Finnmárkolága dohkkeheapmi
mearkkaša stuora hálddašanrievdadusaid Finnmárkkus.
Finnmárkoopmodaga ásaheapmi vuođđoeaiggátorgánan lea áibbas ođđa
dáhpáhus norgga lágain. Dan oktavuođas muittuhan ahte ii Rom ge
huksejuvvon beaivebottážis, ja ahte váldá áiggi oažžut johtui
buriid rutiinnaid ja ovttasdoaibmanhámiid Finnmárkoopmodaga,
priváhta bealálaččaid ja almmolaš eiseválddiid gaskka. Loahpas
sávan Finnmárkoopmodaga stivrii lihku buot hástalusaiguin ja
miellagiddevaš doaimmaiguin boahtteáiggis. Mus lea nanu luohttámuš
dasa ahte finnmárkolaččat bures máhttet hálddašit Finnmárkku buot
finnmárkolaččaide buorrin.