Kapihttal 2. Sámediggi.
§ 2-1.Sámedikki barggut ja váldi.
Sámedikki barggut leat buot
áššitmat dikki mielas erenoamážit gullet sámi álbmogii.
Sámediggi sáhttá ieš bidjat ja
buktit cealkámušaid buot Sámedikki bargosurggiin. Sámediggi sáhttá
maiddái ieš ovddidit áššiid almmolaš eiseválddiide dahje priváhta
ásahusaide ja earáide.
Sámediggái sáhttá fápmuduvvot váldi
hálddašit juolludusaid, mat juolluduvvojit sámi ulbmiliidda
jahkásaš stáhtabušeahta bokte. Departemeanta mearrida
njuolggadusaid Sámedikki ekonomiijahálddašeapmái
Sámedikkis lea mearridanváldi go nu
čuovvu eará láhkamearrádusain dahje eará láhkái lea nu
mearriduvvon.
Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu
28 .b. 1997 nr. 18.
§ 2-2.Sámedikkis cealkámuša viežžat.
Eará almmolaš ásahusat berrejit
Sámediggái addit vejolašvuođa iežas oainnu čilget ovdalgo mearridit
maidege áššiin mat gullet Sámedikki bargosurggiide.
§ 2-3. Válljenvuohki, válljenáigi ja válgaáigodat.
Sámediggeválga lea
njuolggoválga.
Válga lágiduvvo gorrelohkkoválgan
go válgabiires leat eanet dohkkehuvvon listtat go okta. Muđui
lágiduvvo válga eanetlohkoválgan.
Válga lea seamma beaivvi go
stuoradiggeválga.
Sámediggi válljejuvvo njealji
jahkái háválassii. Válgaáigodat álgá golggotmánu vuosttas beaivvi
válgajagis.
§ 2-4. Válgabiiret ja áirrasjuohku.
Sámediggái válljejuvvojit iešguđet
birres golbma lahtu ja guđege lahttui vel sadjásaš. Válgabiiret
leat:
- Várjjat (Mátta-Várjjaga, Unjárgga, Čáhcesullo, Várggáid
ja Báhcavuona gielddat)
- Deatnu (Deanu, Bearalvági ja Gáŋgaviikka gielddat)
- Kárášjohka (Kárášjoga gielda)
- Guovdageaidnu (Guovdageainnu suohkan)
- Porsáŋgu (Porsáŋggu, Davvesiidda, Nordkapp ja Muosáid
gielddat)
- Áltá/Fálesnuorri (Fálesnuori, Hámmerfest, Álttá, Ákŋoluovtta
ja
- Láhpi gielddat
- Davvi Romsa (Návuona, Ráissa, Skiervvá, Gáivuona, Omasvuona ja
Ivgu
gielddat)
- Gaska Romsa (Gálssa, Romssa, Báhccavuona, Málatvuomi, Beardu,
Leaŋgáviikka, Birggi, Doaskku ja Ránáidsullo gielddat)
- Lulli Romsa (Ráisavuona, Divrráid, Siellaga, Loabága, Rivttága,
Skániid, Ivvárstáđiid, Harstad, Bjarkøy ja Giehtavuona
gielddat).
- Davvi Nordland (Ánddasullo, Ikšnášši, Bieváid, Suortta,
Válafierdda, Voagaj, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst,
Lodegiid, Dielddanuori, Evenášši ja Narvik gielddat)
- Gaska Nordland (Bálága, Divtasvuona, Hábmera, Stájgo, Oarjjelij
Foalda, Bådådjo, Fuosko, Skerrestátte, Sáláda, Oarjelij Bájddára,
Bájddára ja Meløy gielddat)
- Lullisámeguovllut (Nordland fylkka gielddat Ruovada ja
Raavta rájis lulás, Davvi Trøndelag ja Lulli Trøndelag fylkkat ja
Engerdal gielda Hedmark fylkkas)
- Lulli Norga (Fylkkat Møre og Romsdal, Sogn og Fjordane,
Hordaland, Rogaland, Vest-Agder, Aust-Agder, Telemark, Buskerud,
Vestfold, Akerhus, Østfold, Oppland, Hedmark (earret Engerdal
gielda) ja Oslo)
Rievdaduvvon lága bokte geassemánu
1. b. 2001 nr.29 (biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001.
geassemánu 1. b. 2001 nr. 625 res. mielde)
§ 2-5. Jienastanvuoigatvuohta.
Vuoigatvuohta
jienastit Sámediggeválggas lea buohkain geain lea
jienastanvuoigatvuohta gielddastivrraválggain biires, ja
guđet válgabeaivvi leat sámi jienastuslogus biires (vrd. 2-6
§).
§ 2-6. Sámi jienastuslohku.
Buohkat geat julggaštit iežaset
atnit sápmelažžan, ja geain juogo
- lea sámegiella ruovttugiellan, dahje
- lea dahje lea leamaš vánhen, vánhenvánhen dahje
máttarvánhen, geas lea dahje lea leamaš sámegiella ruovttugiellan,
dahje
- geas lea váhnen gii lea dahje lea leamaš čálihuvvon sámi
jienastuslohkui, sáhttet gáibidit iežaset čálihit sierra sámi
jienastuslohkui ássangielddas.
Sámi jienastuslohku ráhkaduvvo
gieldda álbmotregistara, maŋimuš válgga sámi jienastuslogu ja
čálihan- dahje sihkkungáibádusaid vuođul, mat leat boahtán
válgaáigodagas.
Go olmmoš lea čálihuvvon sámi
jienastuslohkui, de sáhttá dát registrerejuvvot álbmotregistarii.
Dát registreren galgá leat juvssahahtti dušše váldái, mas lea
ovddasvástádus Sámediggeválggaid čađaheamis, dahje departemeantta
mieđáhusa mielde.
Sámi jienastuslohku sáhttá
fievrriduvvot EDG:in.
Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu
28. b. 1997 nr. 18.
§ 2-7. Gean lea vejolaš válljet ja evttohanvuoigatvuohta.
Sámediggái lea
vejolaš válljet vaikko gii guhte lea čállojuvvon sámi
jienastuslohkui válgabiires. Guđet galget válljejuvvot, fertejit
dasto vel leat čállojuvvon álbmotregistarii biire ássin
válgabeaivvi. Sámedikki hálddahusa bargiid ii leat dattetge vejolaš
válljet.
Buohkain geat leat
čállojuvvon sámi jienastuslohkui biires, lea
evttohanvuoigatvuohta. Evttohuvvon válgalisttu fertejit unnimustá
vihttanuppelohkái sápmelačča geain lea vuoigatvuohta evttohit,
vuolláičállán iežaset gieđain.
Joavku, bellodat
dahje sullasaš čoahkádat sáhttá ohcat lobi Sámedikkis
registrerjuvvot dihto bellodatnamain. Registrerengáibádusa mielde
galget leat vuolláičállagat unnimus 200 olbmos geain lea jienastan-
ja evttohanvuoigatvuohta Sámediggeválggain. Registrerenmearrádusa
ii sáhte váidit. Gonagas sáhttá addit dárkilet mearrádusaid
registrereneavttuid ja registrerenvuogi birra.
Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu
28. b. 1997 nr. 18.
§ 2-8Geatnegasvuohta vuostáváldit válgga, vealtadansivat ja
geatnegasvuohta boahtit čoahkkimii.
Buohkain geaid lea
lohpi válljet Sámediggái, lea geatnegasvuohta dohkkehit iežaset
válljejumi, jos eai beasaš bessejassii nuppi lađđasa njuolggadusaid
mielde.
Vuoigatvuohta gáibidit iežas
bessejassii válljejumis, lea buohkain guđet
a.
leat deavdán 60 jagi ovdalgo válgajahki nohká, dahje
b.
guđet leat doaibman Sámediggelahttun maŋimuš njeallje jagi,
dahje
c.
Sámedikki válgalávdegotti ektui duođaštit ahte sii eai sáhte
doaimmahit iežaset geatnegasvuođaid Sámedikki miellahttun
váttisvuođaid haga.
Olmmoš, gii lea válljejuvvon
lahttun Sámediggái dahje Sámedikki namahan orgánii, lea geatnegas
oassálastit Sámedikki dáhje guoskevaš orgána čoahkkimiin, jus sus
ii leat gustojeaddji viibu.
Bargis lea vuoigatvuohta oažžut
friija barggus nu guhká go lea dárbbašlaš geatnegasvuođaid geažil,
mat sus leat Sámedikkis dahje orgánas, masa som lea namahuvvon
lahttun.
Rievdaduvvon lágaid bokte
guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18 , geassemánu 1. b. 2001 nr.29
(biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001 geassemánu 1. b. 2001.
nr. 625 res mielde)
§ 2-9. Bessejassii beassan ja luohpan válgaáigodagas.
Sámediggeáirasiid
guđet eai nagat doaimmahit iežaset geatnegasvuođaid
sámediggeáirrasin almmá badjelmearálaš váttisvuođaid haga, sáhttá
Sámediggi sin ohccamiid vuođul luoitit bessejassii muhtun áigái
dahje juo válgaáigodaga lohppii.
Áirasat guđet
manahit jienastanvuoigatvuođaset Vuođđolága 53. § mielde,
dahje guđet biddjojuvvojit virgái Sámedikki hálddahussii, guđđet
Sámedikki válgaáigodaga lohppii.
§ 2-10. Válgaeiseváldi.
Sámediggi lea
bajimus válgaeiseváldi Sámediggeválggain.
§ 2-11. Lassimearrádusat válgga birra.
Gonagas addá
lassimearrádusaid Sámediggeválgga birra.
§ 2-12Sámedikki hálddahus, organiseren ja áššemeannudeapmi.
Sámedikkis galgá
leat sierra hálddahus. Sámediggi bidjá olbmuid hálddahusa
virggiide.
Sámedikki virgáibiddjojuvvon
bargit galget leat láhkamearrádusaid vuollásaččat, mat gustojit
stáhta virgeolbmuide nu guhkás go dat heive.
Sámediggi sáhttá cegget
stivrraid, ráđiid dahje lávdegottiid, maid Sámediggi gávnnaha
ulbmillažžan ja, jus eará ii boađe ovdan, fápmudit válddi
dáidda.
Mearridanváldi 2-9, 2-10
ja 2-14 §§ mielde ii sáhte fápmuduvvot.
Eaŋkilmearrádus
maid Sámedikki namahan stivrrat, ráđit dahje lávdegottit leat
dahkan, sáhttet hálddahuslága mearrádusaid mielde váidaluvvot
Sámediggái dahje sierra váidalusnammagoddái, man Sámediggi lea
namahan.
Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu
28. b. 1997 nr.18.
§ 2-13. Šiehtadallangiella.
Sámedikki
čoahkkimiin lea buohkain vuoigatvuohta juogo sámástit dahje
dárostit iežaset dáhtu mielde.
§ 2-14. Čoahkkinortnet.
Sámediggi mearrida
čoahkkimngohččumiid ja bargoortnegiid.
§ 2-15. Sámedikki miellahtuin, geat leat
luohttámušdoaimmas ollesáiggis, lea vuoigatvuohta penšuvdnii sierra
penšuvdnaortnega mielde. Gonagas sáhttá láhkaásahusas mearridit,
ahte maiddái eará Sámedikki miellahtuin galgá leat vuoigatvuohta
penšuvdnii.
Gonagas addá dárkilet
láhkaásahusa penšuvdnavuoigatvuođaid birra ja penšuvdnaortnega
čađaheami birra.
Lasihuvvon lága bokte geassemánu
15. b. 2001 nr. 69.