Leahkki vuoigatvuođaid gárten
Leahkki vuoigatvuođaid gárten ja dohkkeheapmi lea deaŧalaš
oassi Finnmárkkulágas. Galgá ásahuvvot komišuvdna ja
sierraduopmostuollu dán ulbmilii. Vuoigatvuođat galget gártejuvvot
beroškeahttá čearddalaš gullevašvuođas. Sullasaš gártenproseassat
leat ovdal čađahuvvon meahcceguovlluin eará osiin riikkas.
Finnmárkkukomišuvdna galgá gártet
vuoigatvuođadiliid dain eatnamiin, maid Finnmárkkuopmodat váldá
badjelasas Statskog SFas. Finnmárkkukomišuvdna ii galgga addit
vuoigatvuođaid, mat eai juo leat. Gárten galgá dáhpáhuvvat
gustojeaddji riikkagottálaš rievtti vuođul nugo dat lea ovdánan
guhkilmas riektegeavada bokte.
Ovdal go Finnmárkkukomišuvdna
čielggadišgoahtá muhtun guovllu, de galgá dat
almmuhit ávžžuhusa vejolaš vuoigatvuođalaččaide
ahte galget dieđihit iežaset komišuvdnii. Almmuhuvvot galgá
báikkálaš mediaid bokte dahje eará ulbmillaš vuogi mielde. Almmuhus
addá dárkilet čuvgehusaid das, guđe láhkai olmmoš galgá dieđihit
ahte sus lea gáibádus.
Komišuvnna ulbmilin lea oažžut
Finnmárkku vuoigatvuođadiliid johtileappot ja dievvaseappot
čielggaduvvot go dábálaš duopmostuoluid bokte livččii vejolaš.
Dábálaš duopmostuoluin šattašii juohkehaš ieš čuoččáldahttit ášši
ja gáibidit vuoigatvuođas. Dat lea dávjá divrras ja sáhtášii
mielddisbuktit ahte dušše sii geat suitet vuodjit ášši, oččošedje
čielggaduvvot iežaset rábidan vuoigatvuođaid eatnamii
Finnmárkkus.
Finnmárkkukomišuvdna ii leat
duopmostuollu iige leat sorjavaš das ahte áššeoasálaččat
čuoččáldahttet ášši ovdal go sáhttá čielggadit muhtun guovllu.
Komišuvnnas lea alddes ovddasvástádus das, ahte vuoigatvuođadilit
Finnmárkkuopmodaga eatnamiin čielggaduvvojit. Komišuvnnas lea
maiddái alddes ovddasvástádus das, ahte ášši čuvgejuvvo doarvái
iige nu mo dábálaš diggeáššis mas áššeoasálač��ain lea
ovddasvástádus addit duopmostullui buot dárbbašlaš čuvgehusaid.
Komišuvdna sáhttá nammadit
iešguđetlágan beroštusjoavkkuid ovddasteddjiid, geat sáhttet
čuovvut komišuvnna barggu. Dainna sihkkarastá áššeoasálaččaid
beroštusaid áimmahuššama nu ahte juohke áššeoasálaš ii šatta váldit
sierra advokáhta dahje sullasačča. Áššeoasálaččaid ovddasteddjiid
goluid máksá stáhta. Ortnet lea muhtun lágan riekteveahkki stáhta
beales.
Maŋŋil go komišuvdna lea geargan
čielggadeames muhtun guovllu, de galgá addit raportta mas čilge gii
komišuvnna oaivila mielde oamasta eatnama ja leatgo earáin
geavahanvuoigatvuođat doppe. Finnmárkkuopmodat lea
geatnegahttojuvvon čálalaččat cealkit oaivila komišuvnna raportta
hárrái. Finnmárkkuopmodat galgá maiddái fuolahit ahte
identifiserejuvvon vuoigatvuođat diggelogahuvvojit, go lea miehtan
ahte dakkár vuoigatvuođat leat. Juos áššeoasálaččat eai boađe
ovttamillii das ahte Finnmárkkukomišuvnna konklušuvdna doallá
deaivása, de sáhttet bivdit komišuvnna soabahallat.
Juos ain leat sierramielas
vuoigatvuođaid alde guovlluin maid Finnmárkkukomišuvdna lea
čielggadan, de sáhttet áššeoasálaččat doalvut ášši
Finnmárkku meahcceduopmostullui. Dat lea
sierraduopmostuollu mii cealká rievttálaččat čadni duomuid.
Ovttaskas áššeoasálaččat mearridit ieža, gáibiditgo duopmostuolu
gieđahallat ášši. Duopmostuollu gieđahallá dušše
soahpameahttunvuođaid vuoigatvuođaid alde Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin.
Nugo dábálaš duopmostuolusge,
galget áššeoasálaččat duođaštit čuoččuhusaid maid buktet. Stáhta
máksá dárbbašlaš goluid mat áššeoasálaččain leat leamaš áššiin,
main Finnmárkkuopmodat lea vuostálastán komišuvnna konklušuvnna
ahte earáin lea vuoigatvuohta eatnamii. Juos guokte áššeoasálačča
bidjaba ášši duopmostullui, de gustojit dábálaš njuolggadusat
diggeáššiid áššegoluid máksimis. Dat mearkkaša ahte iešguđege
áššeoasála ieš ferte máksit goluidis, juos nubbi áššeoasálaš ii
vuoittáhala áššis oalát. Goitge ii dárbbaš máksit riektedivada, go
bidjá ášši Meahcceduopmostullui.
Meahcceduopmostuolu duomut sáhttet
váidaluvvot. Dalle manná váidalus njuolga Alimusriektái.
Almmuhan: 14.09.05