Vuovde- ja meahcceguovllut leat dehálaččat álbmogii olggustallama ja vuoiŋŋastallama dihtii. Go olbmot besset geavahit vuvddiid ja mehciid, de ovdána sin dearvvasvuohta ja sii ohppet ipmirdit ja árvvus atnit eanadoalu ja luonddu.
Vuovdi ja meahcci leat hirbmat buorre vuođđu dearvvasvuhtii, vuoiŋŋastallamii ja návccai-duvvamii. Dakkár bálvalusaid álggaheapmi, maidda vuovdi ja meahcci lea vuođđun, lea árvobuvttadeapmi mii čatnasa omd. meahcásteapmái, guolásteapmái, earálágan olggus-tallamiidda, mátkeealáhussii, dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid, jna. Dátge gullá oassin departemeantta ealáhusovddidanstrategiijii, Váldde eatnamiid atnui mátkeealáhussii ja vásáhusbuvttadeapmái, ja “Šilljui” nammasaš áŋgiruššamii .
Norggas leat sullii 65 000 njealjehaskilomehtera viidosaš stáhtaeatnamat, maid Statskog SF eaiggáduššá. Lagabui 50 proseantta stáhta eatnamiin leat stáhta almenet. Stáhta almenegat hálddašuvvojit várrelága mielde, ja báikkálaš álbmotválljen orgánat (várrestivrrat) hálddašit ee. meahcásteami, guolásteami ja eanadollui guoskevaš geavahanvuoigatvuođaid.
Stáhtavuovdi ja várrestivrrat galget lágidit nu, ahte olbmuide lea almmolaš beassan-vejolašvuohta meahcásteapmái, guolásteapmái, ja eará olggustallamii, ja dat galget maid searvat iežaset ja nuppiid árvobuvttadeapmái dáid eanaopmodagaid geavaheami oktavuođas. Sihke čielga stáhtaeatnamiid ja stáhta almenegiid dáfus lea ulbmil ahte daid ceavzilis ja gánnáhahtti geavaheapmi ja ovddideapmi galget nanusmahttit báikkálaš ealáhuseallima. næringslivet.
Dehálaš lea oahpahit mánáide ja nuoraide mii ceavzilis vuovde- ja meahccehálddašeapmi lea, ja mo dat sáhttá leat gáldun dinestussii, vásáhusaide ja buorredilálašvuhtii, ja maiddái buoridit rekruhttema ealáhussii. Stáhtavuovdi lea mielde das go láhčá dilálašvuođaid mánáid olggus-tallandoaimmaide. Earáge doaibmit čađahit dehálaš barggu dán suorggis, omd. várrestivrrat iešguđetlágan heivehallanbargguideasetguin, “Skogbrukets Kursinstitutt” nammasaš instituhtta mánáid ja nuoraid vástesaš oahpahanlážáldagainis ja “Det norske Skogselskap” nammasaš searvi iešguđetlágan diehtojuohkindoaimmaidisguin.
