Mun lean iežan mánnávuođa- ja
nuorravuođaáiggi orron Tromssa suohkanis gitta 1979 rádjái, ja lean
maid skuvlla vázzán Tromssa gávpogis, 1967 rájes 1970 rádjái ja
muhtun jagiid 80-logu álggus.
Munnje lea biddjon diibmobeallásaš
sáhkavuorru, ja mu álgojurdda dáinna ságastallamiin lei "Tromsa
riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin". Muhto árvideames háliidehpet
maid diehtit maid mun stáhtačállin, ja maid ođđa ráđđehus áigu
čađahit sámepolitihka hárrái. Danne mii leat soahpan ahte čilgen
veahá dan birra maiddái.
Mun háldiidan álgit ođđa ráđđehusa
sámepolitihkain. Sámepolitihka dáfus leat ráđđehusas golbma
vuođđoárvvu guovddážis. Dat leat
ovttadássásašvuohta, máhttu ja fátmmasteaddji
bargoeallin.
Dáid árvvuid áigut doahttalit
Soria-Moria-cealkámuša rámmaid siskkobealde. Dat leat min vuođđun
sámepolitihkas, ja našovnnalaš unnitlogu politihkas mas maiddái
lean ovddasvástideaddji stáhtačálli. Mii diehtit ahte dáid
guovlluid našovnnalaš unnitlohku lea kveanaálbmot.
Sámepolitihkka obbalaččat, galgá
ovddiduvvot ođđa stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka birra.
Sámelága meannudettiin, dáhtui Stuoradiggi ráđđehusa ovddidit
dakkár dieđáhusa juohke stuoradiggeáigodahkii, ja dálá ráđđehus lea
juo álggahan barggu dainna dieđáhusain.
Seammás diehtit ahte sámepolitihkka
ii boađe rievdat nu olu. Go sámi áššit gieđahallojuvvojit
Stuoradikkis, de oaidnit ahte lea stuora ovttamielalašvuohta
sámepolitihka váldolinjjáid hárrái, vaikko ii leat jur dievaslaš
ovttamielalašvuohta.
Bušeahtta
Dálá ráđđehusa vuosttaš konkrehta signálat sámepolitihka
hárrái, bohte ovdan ikte go ovddideimmet iežamet
bušeahttaproposišuvnna.
Vuosttažettiin áigut čuovvolit
Gonagasa ándagassiiátnuma Divttasvuona rádjelosain geat ofelaste
báđariid ráji rastá nuppi máilmmisoađi vuolde. Mii evttohit
juolludit 1 miljovnna kruvnno sin ráhčamušaid dutkama ja
duođaštandoaimmaid várás.
Dasa lassin áigut doallat iežamet
lohpádusa doarjut sámi kultuvrra. Ráđđehus evttoha lasihit
juolludusa sámi kulturulbmiliidda 7 mill. kruvnnuin
Bondevik-ráđđehusa evttohusa ektui. Gielda- ja guovlodepartemeantta
bušeahtas sirdojuvvo 3 mill. kruvdno sámi
girjebusseinvesteremiidda, nu ahte Sámediggi dás duohko hálddaša
sámi johtti girjerájusbálvalusa doaibma- ja investerenruđaid. Dát
mearkkaša ahte juolludusat sámi ulbmiliidda lassánit okttibuot 11
mill. kruvnnuin dahje sullii 30 proseanttain 2005 juolludusa ektui!
(Dása lea dat miljovdna kruvdna maid ovddit ráđđehus juolludii sámi
museaid konsoliderenbargui, váldon fárrui.)
Soria Moria
Mii áigut lágidit Sámediggái buoret vejolašvuođaid
jođihit aktiiva kulturpolitihka.
Mii áigut maiddái hábmet sámi
kulturdieđáhusa.
Nugo diehtit de lea dán ráđđehusa
vuođđun Soria-Moria-cealkámuš, maid golbma ráđđehusbellodaga leat
soahpan. Dan cealkámušas leat olu dárkilis čuoggát sámepolitihka
hárrái. Áiggun veahá čilget muhtumiid dáin čuoggáin.
Seammás lea deaŧalaš lohkat olles
Soria-Moria-cealkámuša, ii ge dušše sámepolitihkalaš doaimmaid
erenoamážit. Obbalaš doaimmat bohtet leat ávkin maiddái sámi
áššiide.
Áiggi dáfus in olle čilget buot
čuoggáid dán cealkámušas. Muhto álggus namuhin ahte
ovttadássásašvuohta lea guovddáš árvun munnje. Nu lea maiddái
ráđđehussii. Cealkámušas daddjo ahte Ráđđehus áigu vuosttaldit
juohkelágán vealaheami.
Juohkehaččas, ja diehttelasat sápmelaččain nai,
galgá leat vuoigatvuohta ja vejolašvuohta ovdánahttit iežas,
atnit iežas návccaid ja eallit iežas eallima, beroškeahttá das
makkár sohkabealli, sosiála duogáš, osku, seksuála orienteren,
doaimmashehttejupmi dahje čearddalaš gullevašvuohta guđesge
lea.
Seammás nannejuvvo ahte
"Sámepolitihka vuođđu lea ahte Norgga stáhta lea ásahuvvon
guovtti álbmoga territorijai, sápmelaččaid ja dáččaid, ja goappaš
álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta ovddidit kultuvrras ja
gielas." Dat mearkkaša ahte ráđđehus erenoamážit deattuha sámi
kultur- ja giellapolitihka.
Cealkámušas nannejuvvo ahte
"Sámedikkis galgá leat duohta váikkuhanváldi dain surggiin mat
leat deaŧalaččat sámi servodagas." Dát čuokkis lea deaŧalaš
sihke ráđđehussii ja Sámediggái. Danne áigut čuovvolit ja buoridit
dan ráđđádallanšiehtadusa maid ráđđehus ja Sámediggi leat dahkan.
Dan čuovvolanbarggus galget earet eará ráhkaduvvot konkrehta
njuolggadusat dasa movt stáhtalaš orgánat galget deavdit iežaset
ráđđádallangeatnegasvuođaid geavatlaš dilis.
Dát šiehtadus dahkkui Finnmárkolága
bargguid oktavuođas. Ráđđádallanšiehtadus ja dan čađaheapmi,
sihkkarastá ahte Norgga stáhta ollašuhttá ILO-kovenšuvnna nr. 169
eamiálbmotgeatnegasvuođaid. Mun jáhkán dán šiehtadusas lea stuora
mearkkašupmi sámepolitihka ovdáneamis guhkit áiggi vuollái.
Šiehtadus addá Sámediggái čielgadet rolla norgga demokratiijjas, ja
sihkkarastá ahte eai leat šat dušše eanetlogu oainnut mat
vuhtiiváldojuvvojit. Danne boahtit mii erenoamážit deattuhit dán
šiehtadusa duohtandahkama.
Finnmárkoláhka
Nubbe ášši mas joatkit ovddit ráđđehusa barggu, lea
Finnmárkolága čađaheapmi. Nugo diehtit de lei dát láhkabargu guhkes
proseassa, mas Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi ledje fárus, ja
dát lea láhka maid buot dálá ráđđehusbellodagat dorjo. Vaikko
ráđđehus lea ge lotnahuvvan, de ii mearkkaš dat ahte lága
implementeren rievdá. Ráđđehus áigu láhčit dili nu ahte
Finnmárkolága čađaheapmi dađistaga álggahuvvo, vai
Finnmárkoopmodaga stivra sáhttá doaibmagoahtit ođđajagi rájes juo.
Lága čađaheapmái ráhkaduvvojit maiddái njuolggadusat mat addet
stivrii vejolašvuođa ja válddi dahkat daid šiehtadusaid mat
dárbbašuvvojit, dassá go giddodatvuođđu sirdojuvvo Statsskogas 2006
nuppi kvartálas. Šiehtadusat sáhttet ovdamearkka dihte leat
visttiid oastin dahje láigoheapmi, jođiheddjiid virgáibidjan jna.
Finnmárkokommišuvdna ja ođđa Meahcceduopmostuollu ásahuvvo
2006/2007 jahkemolsumis, ja dalle lea olles láhka sajis.
Nugo diehtit de lea álggahuvvon
almmolaš čielggadeapmi mas sámi vuoigatvuođat Finnmárkku lullelis,
guorahallojuvvojit. Mun lean ieš leamaš lahttun dan lávdegottis,
muhto geassádin das go nammaduvvojin stáhtačállin. Livččii gal
hállu hupmat dán lávdegotti barggu birra, muhto ii oro riekta
heivvolaš dás dan dahkat. Sáhtán dattege dadjat ahte lávdegotti
bargu lea guovddážis dan guorahallamis mas sámi vuoigatvuođat
Finnmárkku olggobealde čielggaduvvojit, ja šaddá miellagiddevaš
oaidnit čielggadeami go dat válbmana, plána mielde boahtte
dálvái.
Dat šaddá dalle oassin dain
sámerievttálaš čielggademiin mat leat dahkkon maŋemus 25 jagis, ja
mii ráđđehusas áigut čuovvolit barggu dáinna čielggademiin.
Guolástuspolitihkka
Dál máhcan fas Soria-Moria-cealkámuššii.
Ealáhusdoaimmaid áŋgiruššan lea hui mávssolaš munnje go barggan
sámepolitihkain. Dán suorggis oaidná várra čielgasepmosit ahte
ráđđehus lea molsašuvvan, maiddái sámepolitihka dáfus, earet eará
Tromssa fylkka doaresbealguovlluin ja báikkálaš servodagain.
Guolástuspolitihkka lea oassin
ealáhuspolitihkas. Ovddit Sámediggeáigodagas dorjon resolušuvnna
mii garrasit moittii daid struktuvranuppástuvvamiid maid
guolástusministtar Svein Ludvigsen evttohii ja čađahii.
Dálá ráđđehus áigu bidjat ođđa
deattu guolástusa ovddideapmái. Mii oaivvildit ahte
guolleriggodagaid árvoháhkan galgá eambbo ovddiduvvot
riddoservodagain mat divdna dárbbašit guollebivddu. Árvoháhkan
galgá máhcahuvvot báikkálaš servodagaide. Mii oaivvildit ahte
oassin dán strategiijjas lea áŋgiruššan riddoguolástemiin, mii lea
mearrasámi kultuvrra vuođđu. Danne áigut ásahit prográmma
riddofatnasiid ođasteami várás. Mii áigut maid álggahit stuorát
čielggadeami mas árvvoštallat daid struktuvradoaimmaid mat leat
čađahuvvon. Dan botta go čielggadeapmi lea jođus, boahtit
gaskaboddosaččat bissehit lobi oastit ja vuovdit eriid ja
vuoigatvuođaid mat eai leat čadnon fatnasii. Struktuvradoaimmat
botkejuvvojit, ja dat botken lea okta dain vuosttaš lohpádusain
Soria-Moria-cealkámušas maid juo leat ollašuhttán.
Mii áigut nu jođánit go vejolaš
čuovvolit Stuoradikki dáhttomearrádusa Finnmárkolága meannudeami
oktavuođas. Mearrádusas celko ahte
Stuoradiggi dáhttu Ráđđehusa farggamusat čielggadit
sápmelaččaid ja earáid vuoigatvuođa guolástit Finnmárkku
olggobealde, dás maid čielggadit unnimuseari fatnasiidda vuollel
logi mehtera, ja dasto ovddidit Stuoradiggái áššečuovvoleami dan
hárrái.
Mun jáhkán dáid doaimmaid buktit
ođđa árjjaid ja movtta sámi riddo- ja vuotnaguovlluide.
Olu sámi gilit ráhčet
bargguhisvuođain. Danne áigu ráđđehus álggahit lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma. Mii dáhttut áŋgiruššat lotnolasealáhusaiguin
mii lea guovddáš beallin sámi kultuvrras. Dát gal lea erohus ovddit
ráđđehusa ektui, mii ii čájehan beroštumi lotnolasealáhusaide.
Lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma ii leat juoga maid leat ihcalis fuobmán, dat
gal lea álo leamaš oassin dán suorggi guhkesáiggepolitihkas.
Stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka birra maid vuosttaš
Stoltenberg-ráđđehus ovddidii ovdal ráđđehusmolsašumi 2001:s,
celkui ahte ráđđehus ovttasráđiid Sámedikkiin, áigu čielggadit sámi
guovlluid árvoháhkanprográmma ásaheami. Dieđáhusas daddjo maid ahte
prográmma galgá oktiiheivehit daid hástalusaid ja vejolašvuođaid
mat leat čadnon eanandollui, boazodollui, guolásteapmái ja
árbevirolaš duodjái dan nanu árbevirolaš ealáhusovttastahttima
vuođul mii álo lea leamaš sámi ássanguovlluin.
Ovddit ráđđehus ii čuovvolan dán,
muhto dálá ráđđehus áigu fas bargagoahtit dáinna doaimmain.
Sámi kultuvra lea nannosit čadnon
guovlluid báikkálaš servodagaide. Mii dáhttut nannet
guovllupolitihkalaš gaskaomiid, ja áigut erenoamážit deattuhit daid
guovlluid hástalusaid mat leat eanemus maŋos manname. Danne áigut
ee. bisuhit desentraliserejuvvon skuvlahámádaga. Mii dáhttut
sihkkarastit ahte skuvllat mat leat olu smávva giliid vuođđun,
bisuhuvvojit. Guovllupolitihka ođđajurddašeapmi boahtá maiddái leat
ávkin sámepolitihkkii.
Sámegiela birra háliidan maid
dadjat moadde sáni. Mii háliidit buoridit vejolašvuođa oažžut
sámegielaoahpahusa buot dásiin. Okta vuohki dasa lea lasihit
almmolaš doarjaga rávisolbmuidoahpahussii. Dasto áigut fuolahit
ahte eanebut diehttájit iežaset vejolašvuođaid birra oažžut
lassioahpu. Dat lea maid mielde nannemis rávisolbmuidoahpahusa
sámegielas.
Tromsa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin
Dán konferánssa temá lea
"Tromsa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin". Dat jurdda
lea dárkilit čilgejuvvon Tromssa Sámi Searvvi prošeaktačilgehusas
2002:s.
Háliidan dán oktavuođas váldit
ovdan ovtta dain vuođđoárvvuin maid álggus namuhin, namalassii
ovttadássásašvuohta. Munnje lea Tromsa álo leamaš fátmmasteaddji
gávpot, ja lea deaŧalaš fátmmastit buot gávpoga kultuvrraid, sihke
sámi kultuvrra, kveana kultuvrra ja sisafárrejeddjiid
kultuvrraid.
Tromsa lea
álo leamaš eamiálbmotgávpot. Vaikko sápmelašvuohta ii leat
álo oidnon Tromssas, de galgat muitit ahte gávpot lea huksejuvvon
gasku árbevirolaš sámi ássanguovllu, gos leat nanu sámi ruohttasat
ja olu sámi sisafárren. Mun dieđán ahte Krokenis ledje ovtta gaskka
goasii bealli ássiin sámegielagat. Danne ii dárbbaš eahpidit
gávpoga sámi gullevašvuođa.
Go Tromsa dohkkehuvvo
eamiálbmotgávpogin, de čalmmustahttá dat gávpoga ja guovllu sámi
kultuvrra, eallima ja giela, sihke historjjálaččat ja
dálááiggis.
Lea olu maid heivešii dadjat
Tromssa eamiálbmotgávpot dili birra, muhto mun áiggun geahččalit
čilget movt mii guovddáš eiseváldit sáhttit heivehit dili ovddidit
sámi kultuvrra Tromssas.
Álggos háliidan namuhit
suohkanekonomiija. Dálá ráđđehus áigu bidjat ollu návccaid riikka
suohkanekonomiijii. Olbmot ásset suohkaniin, ja go rámmat lassánit,
de lea suohkaniin stuorát vejolašvuohta áŋgiruššat sámi kultuvrra
ovddidemiin.
Háliidan maid váldit ovdan sámi
turismma. Soria-Moria-cealkámušas namuhuvvo ahte sámi mátkeealáhus
lea oassin sámi ealáhusovddideami vuođus. Dat lea maid dárkilit
čilgejuvvon "Tromsa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin"-nammasaš
ovdaprošeavttas.
Dás háliidan cuiget ahte go atná
sámi kultuvrra turismavuođđun, de galgá dan dahkat várrogasvuođain.
Turisma galgá jođihuvvot sámi kultuvrra eavttuid vuođul, ja sámi
kultuvrra galgá
geavahit, iige
boastut geavahit.
Nubbi mávssolaš doaibma
sápmelašvuođa ovddideamis, lea čalmmustahttit sámi kultuvrra
almmolašvuođas. Ođastuvvon báikenammaláhka mii boahtá fápmui
2006:s, lea buorren ovdamearkan dasa. Dálá ráđđehusbellodagat dorjo
dohkkehuvvon rievdadusaid, mas ee. sámi ja kveana báikenamat
erenoamážit deattuhuvvojit ođđa ulbmilparagráfas. Mun dieđán ahte
Tromsa lea guhkás ollen sámegielgalbbaid geavaheamis. Ja dás
namuhan erenoamážit Davvi-Norgga Universitehtabuohcciviesu ja
iešguđet joatkkaskuvllaid sámegielgalbbaid- ja sámegielgeavaheami.
Seammás lea nu ahte jus háliida gohčodit gávpoga
riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin, de ferte sámi
čalmmustahttin leat guovddáš eaktun.
Loahpalaččat háliidan dadjat moadde
sáni riikkaidgaskasaš beali birra. Dán konferánssas ii leat dušše
sáhka Tromssas eamiálbmotgávpogin, dás nammaduvvo Tromsa
riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin.
Oainnán ahte lea áigumuš bidjat
riikkaidgaskasaš dimenšuvnna váldoovddasvástádusa Tromssa
Universitehtii. Maiddái dán oktavuođas sáhttá ráđđehus addit
doarjaga obbalaš doaibmabijuid bokte. Vuosttažettiin áigut lasihit
juolludemiid universitehtaide, ja nannet regionála
universitehtavuogádagaid. Dasto áigut nannet universitehtaid
riikkaidgaskasaš ovttasbargoortnegiid. Tromssa Universitehta oažžu
dalle buoret rámmaeavttuid bargat riikkaidgaskasaččat, ja dat maid
veahkeha hábmet Tromssa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin.
Háliidan vel dadjat ahte dán
konferánssas leat olu miellagiddevaš jurdagat boahtán ovdan. Lea
ávkkálaš sihke Tromssa gávpogii ja guovllu sámi kultuvrii ja sámi
álbmogii, go Tromsa ovddiduvvo eamiálbmotgávpogin. Go čájeha
Tromssa gávpoga sápmelašvuođa, de dahká dat gávpoga erenoamážin, ja
de lea juoga mii earuha dán gávpoga eará gávpogiin. Tromsa lea dasa
lassin stuora riggodahkan sápmelašvuhtii obbalaččat. Gávpot lea
šaddan kreatiiva guovddážin mas lea ee. universitehtabiras mii
čehpet ovttastahttá sápmelašvuođa eará doaimmaiguin. Danne sávan
lihku dáinna bargguin.
Loahpas vel giittán Tromssa
fylkkasuohkana go lea lágidan dán buori konferánssa.
Giitu beroštumi ovddas.