- Maŋimuš jagi siste davveguovllut leat boahtán oidnosii
Europa-kártii. Olgoriikkalaš mearrádusdahkkit leat fuopmášan ahte
davveguovlluin lea mearkkašupmi mii ollá guhkás Norgga rájiid
olggobeallai, cealká olgoriikaministtar Jonas Gahr Støre.
Riikkaidgaskasaš beroštupmi
davveguovlluin ulbmáda Barents-ábi mariidna resurssaid,
máilmmeviidosaš dálkkádathástalusaid mat čielgasit bohtet oidnosii
árktalaš guovlluin, ja Ruošša ja Norgga petroleumresurssaid
Barents-ábis. Ja eanebut ja eanebut leat beroštišgoahtán davi
erenoamáš luonddus ja ekovuogádagain mat buvttadit daid ealli
resurssaid maid lea dárbu seailluhit boahttevaš buolvvaide.
- Min dieđáhus lea ahte norgalaš
hálddašeapmi ja bovdehus ovttasbargui lea davveguovlluid nana ja
gánnáhahtti ovdáneami vuođđu, cealká Jonas Gahr Støre.
Go ráđđehusa davveguovlluid
strategiija čilgejuvvo Romssas odne, de čalmmus áššin lea norgalaš
olgoriikapolitihka ođđa viidodat. Ođđa viidodat siskkilda lasi
doaimma ja nannoset strategalaš čalmmusteami dasa mo bisuhit
dovddus norgalaš beroštumiid, buoridit ovttasbarggu Ruoššain ja
oažžut dohkkehusa dasa ahte lea deaŧalaš resurssaid hálddašit
jierpmálaččat ja bargat dan badjelii ahte biras seailu ja
dálkkádatnuppástusat váldojuvvojit vuhtii. Davveguovloáigumušat
mearkkašit maid ahte mii buorebut máhttit dál geahčadit dáid áššiid
oktiigullevašvuođa go mii jođihat iežamet olgoriikapolitihka
nuppiid riikkaid ektui ja riikkaidgaskasaš forain.
Ráđđehusa davveguovlostrategiija
deattuha duohtan ahte
guhkesáigásašvuohta ja
ovddalgihtii oinnolašvuohta leat deaŧalaš bealit norgalaš
davveguovlopolitihkas. Seammás go mii buoridit iežamet álššaid, de
mii doaladit Norgga dovdomearkkain davvin. Ráđđehus áigu bisuhit
norgalaš beroštumiid
lahkaorrumiinnis ja doaimmaidisguin.
- Go mii leat das mielde, ja
čuoččuhit suverenitehta ja doaibmat mearridanválddiin, de Norga
addá diehttevassii ahte váldá duođas riikkaidgaskasaš ja riikkalaš
geatnegasvuođaidis. Danne soahteveaga, politiija ja
áššáiskuhttineiseválddiid doaimmat leat ain dálge hirbmat
deaŧalaččat, cealká olgoriikaministtar.
Álbmot-álbmogiin-ovttasbargu lea
deaŧalaš oassi norgalaš davveguovlopolitihkas. Dearvvašvuohta,
oahpahus, kultuvra, valáštallan, mánáid ja nuoraid bargu ja
iešdáhtolašvuohta leat guovdilis oasit dán ovttasbarggus, ee. go
Ruššii viiddiduvvojit oktavuođat. Go olbmot deaivvadit oktasaš
doaimmaide dáin guovlluin, de bohciidit ipmárdus ja luohttámušat
mat buktet dássitvuođa ja ovdáneami davás. Strategiija ulbmil lea
ahte Barents-ovttasbargu ain galgá leat deaŧalaš davveguovlluid
olbmuid deaivvadanbáikkiid ja fierpmádagaid huksemii.
Davveguovlopolitihkas min
gaskavuohta Ruoššain lea guovdilis ášši. Ruošša ovdána johtilit
ekonomalaččat. Ruošša politihka, ekonomiija ja servodaga
nuppástusat eai čuoze norgalaš politihka ulbmiliidda, muhto mii
fertet čuovvut ovdáneami ja heivehit iežamet váikkuhangaskaomiid.
Min politihkka Ruošša guvlui galgá leat pragmáhtalaš, beroštusvuđot
ja ovttasbargodáhtolaš.
- Norggas galgá ain leat čielga
jietna Ruošša demokratiija ovdáneamis ja olmmošvuoigatvuođaid ja
sátnefriddjavuođa gudnejahttimis. Maiddái dange dáfus min galgá
leat vejolaš dovdat, cealká olgoriikaministtar.
Áigumuš lea nannet ovttasbarggu
Ruoššain ee. resursa- ja birashálddašeamis Barents-ábis ja
energiijaáššiin. Min ovttasbargu galgá nannejuvvot Ruoššain ja eará
riikkaiguin bissehan dihte lobihis bivddu Barents-ábis.
Strategiijas dieđihuvvo
ovddidanprográmma ruoššalaš studeanttaid várás ja árvalus vuođđudit
ekonomalaš ja industriijalaš ovttasbargoavvádaga, mii davi
rádjeguovlluin galgá siskkildit sihke norgalaš ja ruoššalaš
eatnamiid. Lassin dieđihuvvo ođđa viggamuš álkkásmahttit Norgga ja
Ruošša ráji rasttideami beroškeahttá árvaluvvon
avvádagas.