Justiisa- ja gearggusvuođaossodagas lea suorgerasttideaddji ovttastahttinovddasvástádus guovddáš dásis gádjumii ja gearggusvuhtii.
Gulahallanovttadat lea fágaossodagaid ja politihkalaš ja hálddahuslaš jođihangotti gulahallanfágalaš ráđđeaddi.
Kriisahálddašan- ja sihkarvuođaossodat (AKS) lea ásahuvvon nannen dihte departemeantta systemáhtalaš kriisahálddašan- ja sihkarvuođabarggu.
Justiisadepartemeantta kriminálafuolahusossodaga váldobargun lea doaibmat čállingoddin politihkalaš jođihangoddái, ráhkadit evttohusaid stáhtabušehttii, hábmet stivrendokumeanttaid ja njuolggadusčállosiid ja áimmahuššat ovttasbarggu eará departemeanttaiguin.
Justiisadepartemeantta láhkaossodat lea ráđđehusa ja guovddášhálddahusa juridihkalaš áššedovdiorgána.
Plána- ja hálddahusossodat lea departemeantta hálddahus- ja doaibmaossodat.
Poláraossodaga barggut leat departemeantta fágaáššit norgga poláraguovlluin (Árktisa ja Antárktisa).
Politiija- ja leansmánnedoaimmahagaid bajemus dási jođiheaddji.
Alimus áššáskuhttineiseválddiid ja militeara disiplinearaeiseválddiid hálddahuslaš ovddasvástideaddji.
Riikkaidgaskasaš čállingoddi addá rávvagiid ja bagadallama fágaossodagaide, veahkeha oažžut buoret ovttastahttima ja vuoruheami riikkaidgaskasaš barggus ja veahkeha gealbohuksemiin riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid ja doaimmaid dáfus.
Siviilaossodat galgá veahkkin sihkkarastime riektesihkarvuođa ja das lea ovddasvástádus earret eará riekteveahkkái, veahkaválddi gillájeddjiid- ja šallobuhtadussii, ja soabadanráđ��eortnegii ja oktavuhtii duopmostuoluiguin Duopmostuollohálddahusa bokte.
Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála
teaksta.
Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det
den norske originalteksten som gjelder.
