Buorre beaivvi!
Álggus ferten šállošit go in máhte
dan mađe julevsámegiela ahte sáhtán doallat sáhkavuoru
julevsámegillii. Danne ferten ságastit dárogillii.
Giittán bovdehusa ovddas dán
konferánsii. Dát lea deaŧalaš konferánsa masa leat boahtán
oasseváldit olles filkka sámi birrasiin ja mas dán guovllu sámiid
guoskevaš áššit digaštallojuvvojit. Lea hui mávssolaš beassat
gávnnadit. Ja lea suddu go in beassan ikte leat dáppe. Mannan
vahkku ledjen Tromssas Tromssa filkkakonferánssas.
Duvle bessen maiddái leat mielde
historjjálaš dáhpáhusas Helssegis, go áššedovdijoavku mii lea
ráhkadan Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa, geigii
dokumeantta Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámediggepresideanttaide ja
sámeministariidda.
Dakkár sámekonvenšuvnnas lea stuora
mearkkašupmi sápmelaččaid vejolašvuođaide eallit oktan álbmogin
riikkarájiid rastá. Konvenšuvdna sáddejuvvo gulaskuddamii dálvet,
ja árrat boahtte čavčča guorahallojuvvo dat
sámeministariid/sámediggepresideanttaid čoahkkimis. Das maŋŋel
galgá dat fas čielggaduvvot ja dohkkehuvvot.
Álgu
Álggos háliidan čujuhit ahte 1980-logu rájes lea
Ráđđehusas ja Stuoradikkis leamaš stuora ovttamielalašvuohta norgga
sámepolitihka váldolinjjáid hárrái. Maiddái dálá ráđđehus áigu
joatkit ovddeš ráđđehusaid sámepolitihkalaš bargguid
ovdánahttimiin. Dalle oaivvildan ee. guovddáš sámepolitihkalaš
áššiid nugo sámi eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid nannema dain
guovlluin gos sámit leat ássan ja atnán eatnamiid boares áiggiid
rájes juo.
Dál lea ráđđehusas olu bargu
Finnmárkolága álggahemiin ja ráhkkanit dasa ahte Finnmárkku álbmot
váldá badjelasas fylkka riggodagaid hálddašeami ja oamasteami 2006
nuppi kvartálas. Finnmárkokommišuvdna ja Meahcceduopmostuollu
vurdojuvvojit álggahuvvot 2007 rájes.
Ráđđehus áigu maiddái ovdánahttit
ja čađahit daid ráđđádallanortnegiid maid ovddit ráđđehus soabai
Sámedikkiin, vai Sámedikki duohta váikkuhanfápmu nannejuvvo
guovddáš sámepolitihkalaš surggiin, nugo eanandoallo-, boazodoallo-
ja guolástuspolitihkas. Namalassii daid resurssaid hálddašeamis mat
leat deaŧalaččat sámi kultuvrii ja servodateallimii.
Ráđđehus áigu álggahit
lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma sámi guovlluin, sámi
ealáhusheivehemiid áittardeami ja ovdánahttima várás.
Soria Moria cealkámuš
Gonagas Olav celkkii Sámedikki rahpama oktavuođas
1993:s, ahte Norgga stáhta lea ásahuvvon guovtti álbmoga
eatnamiidda, sápmelaččaid ja dáččaid. Dan rájes lea juohke ráđđehus
geardduhan dan seamma. Dat vuođđu lea maiddái dálá ráđđehusas,
namalassii ahte goappaš álbmogiin lea seamma vuoigatvuohta beassat
ovdánahttit kultuvrra ja giela.
Ráđđehus áigu jođihit sámepolitihka
mii galgá bálvalit olles sámi álbmoga vai sámi gielas, kultuvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas. Kultureallin
lea deaŧalaš identitehta nannemis, seammás go dat maiddái
ealáskahttá báikkálaš servodagaid.
Soria Moria cealkámušas leat
ráđđehusbellodagat ee. lohpidan ovddidit stuoradiggedieđáhusa sámi
kultuvrra birra. Stuoradikki mearrádusa olis sámelága gieđahallama
oktavuođas 1987:s, galgá ráđđehus oktii juohke
stuoradiggeáigodagas, ovddidit Stuoradiggái dieđáhusa daid
doaibmabijuid hárrái mat galget čađahuvvot sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima nannema ja ovdánahttima várás. Ii leat vel
mearriduvvon galgá go ain leat sierra sámi kultuvradieđáhus vai
ovdanbuktojuvvo go dat nugohčoduvvon prinsihppadieđáhusas. Muhto
ráđđehusa čielga ulbmil lea ovdanbuktit iešguđetlágán doaibmabijuid
ja erenoamáš dárbbuid mat berrejit čađahuvvot vai sámi kultuvra ja
sámi kulturovdanbuktimat nannejuvvojit. Dat bargu galgá
dahkkojuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin. Dán ráđđehusa ulbmil lea
maid ahte Sámediggi galgá oažžut eambbo návccaid jođihit aktiiva
sámi kulturpolitihka.
Go leat bovdejuvvon Nordlándda
fylkkasuohkana sámekonferánsii ja erenoamážit go leat dáppe
Divttasvuonas, de ferten maid namuhit sámegiela hálddašanguovllu ja
dan ahte maiddái Divttasvuona suohkan šaddá oassin
hálddašanguovllus. Sámelága § 3-1 rievdaduvvui geassemánu 17.b.
2005 lága bokte. Láhkarievdadus gustogoahtá ođđajagimánu 1.b. 2006
rájes. Láhka addá Gonagassii válddi láhkaásahusa bokte mearridit
guđiin suohkaniin láhka galgá gustot. Lea dattege suohkana iežas,
suohkana, fylkkasuohkana ja guovllu almmolaš orgánaid duohken
nágodit dustet daid hástalusaid ja gáibádusaid maid sámelága
kapihttal 3 mearrida sámegielat álbmoga gielalaš vuoigatvuođaid
hárrái. Mu dieđuid mielde oaivvilda dát suohkan ahte ii leat
doarvái bures ráhkkanan dasa. Mii dohkkehit ahte soaitá leat nu, ja
ahte danne sáhttá leat áigeguovdil veahá maŋidit Divttasvuona
searvama. Seammás šállošan ahte eat ožžon Divttasvuona suohkana
ásaheami sámegiela hálddašanguvlui bušehttii, muhto dáhkidan ahte
ekonomalaš čuovvoleapmi galgá duohtandahkkot, ja ahte ekonomiija ii
galgga leat ággan maŋidit julevsámegiela ovddasteami sámegiela
hálddašanguovllus. Departemeanta áigu vuosttažettiin guorahallat
ášši Sámedikkiin mii hálddaša suohkaniid guovttegielalaš
hálddašeami liigegoluid doarjaga.
Nordlándda fylka lea maid erenoamáš
dakko dáfus ahte lea áidna fylka gos doloža rájes lea leamaš sihke
davvisámegiella, julevsámegiella ja lullisámegiella. Dasa lassin
lea bihttámsámegiela oarjjimus suorgi gáibidišgoahtán beassat leat
fárus sámi kultursearvevuođas ja sámi kulturčuožžaleamis. Dat
mearkkaša ahte leat stuora hástalusat ja gáibiduvvojit erenoamáš
doaibmabijut ja gaskaoamit mat leat heivehuvvon iešguđet sámi
joavkkuid erenoamáš dárbbuide.
Mun dieđán ahte lullisámegiella lea
leamaš navdojuvvon jábmi giellan juo máŋggaid jagiid. Ja dieđán
ahte dál leat vihtta oahppi Arbordde sámiskuvllas geain lea
sámegiella vuosttašgiellan. Geahpedan dihte váhnemiid váivahuvvama
go šaddet válljet galget go addit mánáide buoret vejolašvuođa
oahppat sámegiela, dahje diktit mánáid bajásšaddat ruovttubirrasis,
doarjjun dan barggu mii dál lea jođus ovdánahttit sámegiela
resursaguovddážiid Arbordde, Snoase ja Rørosa sámeskuvllain.
Ođđaáigásaš IT ja gulahallanteknihkat dahket dan vejolažžan ja mii
oaidnit ahte bohtosat šaddet go dilit fal lahččojuvvojit nu.
In leat vajáldahttán
davvisámegiela. Sámedikki ekonomalaš doarjja ásahit sámi
giellaguovddáža mii lea čadnojuvvon Várdobáikki sámi
kulturguovddážii, čađahuvvo daid buriid vásáhusaid geažil maid dát
giellaguovddážat leat addán dan rájes go vuohččan ásahuvvui
Leavnjjas 11 jagi dás ovdal. Giellaguovddážat addet vejolašvuođa
oahppat dakkár proseassas mas lea sihke stoahkan, geavatlaš
oahppovuogit, ja maiddái veahá váddáset hupman- ja lohkanhárjehusat
main lea gramatihkka maid. Dasa lassin leat čoagganeamit main
oasseváldit ožžot vejolašvuođa geavahit giela, nu ahte sámit geat
orrot Sis-Finnmárkku guovddáš sámi guovlluid olggobealde ožžot
giellaoahpahusa. Giellaguovddážat, sihke dat mat juo leat ásahuvvon
ja dat mat leat ásahuvvome, ožžot guovddáš rolla duohtandahkat dán
ráđđehusa mihttomeari das ahte nannet vejolašvuođa addit
sámegieloahpahusa buot ahkásaččaide, ja maiddái sámiide geat orrot
Finnmárkorittus ja Finnmárkku lulábealde.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargu
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi mii dál lea čielggadeame
sámiid eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid dain fylkkain mat leat
Finnmárkku lulábealde, galgá plána mielde ovddidit árvalusastis
ovdal 2007 loahpa. Lea diehttelas ahte lávdegottis lea stuora bargu
ee. danne go dáid guovlluid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat
leat mihá eahpečielgaseappot go Finnmárkkus, ja danne go dáin
guovlluin leat stuora eananoasit priváhta opmodahkan.
Čáhputvuovddeáššis diehtit ahte muhtun guovlluin leat sápmelaččain
vuoigatvuođat, ja ahte maiddái sáhttet leat
eaiggáduššanvuoigatvuođat. Tromssa lulábealde leat maid stuora
guovllut maid sápmelaččat árvvusge leat atnán ja gos leat
ávkkástallan šattohis eatnamiid riggodagaiguin. Sámi
vuoigatvuođalávdegottis leat stuora hástalusat go galget gávnnahit
ja ráddjet sámi vuoigatvuođaguovlluid.
Maŋŋel go nammaduvvojin
stáhtačállin, de luhpen lávdegoddelahttun, ja mus ii leat
vejolašvuohta ságastit lávdegotti barggu birra ovdal go sin árvalus
ovddiduvvo. Muhto go Finnmárkolágabargu lea muittus, de šaddá
miellagiddevaš oaidnit movt dát áššit leat jurddašuvvon čovdot
guovlluin Finnmárkku lulábealde.
Ráđđádallamat Sámedikkiin
Ráđđehus áigu maid joatkit ovddideames dan
šiehtadusa maid ovddit ráđđehus dagai Sámedikkiin miessemánu 2005:s
das ahte ráđđádallat Sámedikkiin go álggahuvvojit doaimmat dahje
lágat mat erenoamážit váikkuhit sámi álbmogii dahje sámi
beroštumiide. Ráđđádallanprosedyrat leat álggahuvvon čuovvolan
dihte daid geatnegasvuođaid mat ráđđehusas leat ILO-konvenšuvnna
nr. 169 6. artihkkala vuođul, mii addá Sámediggái vejolašvuođa
lagabui ságastallat stáhtalaš ja guovllu eiseválddiiguin dakkár
mearrádusproseassain main sámi beroštumit guoskkahuvvojit.
Ráđđádallanproseassat galget čađahuvvot buriin dáhtuin, stuora
rabasvuođain ja dainna mihtuin ahte olahit ovttaoaivilvuođa. Dát
ráđđádallamat leat vuđolaččabut go dábálaš gulaskuddamat, ja dat
eai galgga bissehuvvot nu guhká go bealit jáhkket iežaset olahit
ovttaoaivilvuođa.
Dat ii mearkkaš ahte Sámedikkis lea
vetoriekti, muhto Sámedikki oainnut ja posišuvnnat galget doarvái
bures duođaštuvvot ja čielgasit ovdanboahtit dokumeanttain mat
galget čuovvut ášši dassá go loahpalaš mearrádus lea dahkkon. Dát
gusto sihke daidda áššiide maid ráđđehus meannuda ja daidda áššiide
mat ovddiduvvojit Stuoradiggái. Ráđđádallanortnega vuođđu lea ahte
eamiálbmogiin dávjá váilu váikkuhanváldi dain politihkalaš
ásahusain mat hálddašit válddi ja stivrenrievtti. Go ráđđehusat
dakkár stáhtain gos leat eamiálbmogat geatnegahttojuvvojit
álbmotrievttálaš gaskaomiid bokte, ja čađahit proseassaid mat addet
eamiálbmogiidda vejolašvuođa ovddidit iežaset oainnu, de nannejuvvo
unnitlogu vuoigatvuohta vuhtiiváldojuvvot. Go sis dasa lassin lea
vuoigatvuohta hábmet sin iežaset vuoruhemiid ee. servodatovdáneami
hárrái, nu movt boahtá ovdan namuhuvvon ILO-konvenšuvnnas, de lea
dat oassin eamiálbmogiid iešmearridanovdánahttimis – ja dán
oktavuođas mearkkaša dat ahte Sámedikkis lea duohta váikkuhanváldi
dain áššiin mat váikkuhit sámi giela, kultuvrra, ealáhus- ja
servodateallima ovdánahttimii.
Vaikko ráđđádallanortnega šiehtadus
vuosttažettiin gusto Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka, de lea
eaktuduvvon ahte ráđđádallangeatnegasvuohta maiddái gusto go eará
sámi beroštumit guoskkahuvvojit. Dat proseassa mii lea leamaš ja
ain lea jođus Vuodnabađa suodjaleami ja suodjeberoštumiid hárrái
Divttasvuonas, lea okta máŋgga áigeguovdilis ovdamearkkain mas
ráđđádallan sámi báikkálaš álbmogiin lea leamaš dárbbašlaš.
Ráđđehusa bušeahttaárvalus
Nu movt eatnasat dihtet de lea Stuoradikki
juolludeapmi sámi kultuvrii ja sámi doaimmaide 1999 rájes buori
muddui leamaš juolluduvvon Sámedikki bušeahta bokte. Sámedikkis lea
Stuoradikki rámmaid siskkobealde, ja departemeanttaid
juolludusreivviid geažuhemiid siskkobealde, leamaš ja galgá ain
leat vejolašvuohta vuoruhit doaimmaid ja juolludusgeavaheami.
Sámedikkis lea maid ovddasvástádus juolludit ruđaid nu ulbmilaččat
ja beaktilit go vejolaš.
Mun dieđán ahte leat stuora
vuordámušat dán ráđđehusa návccaide ja dáhttui doallat ja
ollašuhttit buot buriid lobiid ja sávaldagaid, muhto ferten
muittuhit ahte ii leat go vihtta vahkku áigi dan rájes dát ráđđehus
bođii fápmui, ja ahte áiggi dáfus ii leat leamaš vejolaš dahkat nu
stuora rievdadusaid Bondevik II ráđđehusa bušeahta ektui mii
ovddiduvvui Stuoradiggái maŋŋel guhkes ráhkkananbargguid.
Dattege lea leamaš deaŧalaš
čalmmustahttit muhtun ráje ráđđehusa váibmoáššiin – maiddái
sámepolitihkalaš suorggis, 2006 bušeahttaproposišuvnnas mii
ovddiduvvui vahkku dás ovdal (skábmamánu 10.b.).
Soria Moria cealkámušas celket
golbma ráđđehusbellodaga ee. ahte "Mii áigut jođihit sámepolitihka
mii galgá bálvalit sámi álbmoga nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja
servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas. Kultureallin
lea deaŧalaš indetitehta nannemis, ja seammás ealáskahttá dat
báikkálaš servodagaid." Dán vuođul ja maiddái ráđđehusbellodagaid
evttohusaid vuođul stáhtabušeahta meannudettiin 2004 čavčča,
evttoha ráđđehus lasihit juolludusa sámi kultuvrii 7 miljovnna
kruvnnuin. Ráđđehus joatká maiddái 3 miljovnna kruvdnosaš
juolludemiin girjebussiid investeremiidda ja máŧasdoallamii mii
biddjui bušehttii diimmá giđa reviderejuvvon našunálabušeahta
meannudeami oktavuođas.
Lea diehttelasat Sámedikki duohken
lagabui mearridit movt jahkásaš juolludemiid lassáneapmi galgá
geavahuvvot sámi kultuvrii buorrin.
Girjebussiid dáfus ferten namuhit
ahte munnje lea čilgejuvvon man erenoamáš doaibma dáin girjebussiin
lea dakkár guovlluin gos sápmelaččat orrot bieđgguid ja gos leat
guhkes gaskkat árbevirolaš ja ođđa deaivvadanbáikkiide. Girjebusset
ja girjebussiid bargit leat dáid guovlluid johtti kulturásahusat ja
čatnet olbmuid oktii geain muđui eai leat girjefálaladagat dahje
eará kultuvrralaš fálaldagat. Nordlánddas leat guokte girjebusse, -
okta lullisámiguovllus ja nubbi julevsámiguovllus. Dáid bussiid
mearkkašupmi stuorru diehttelasat dađistaga go fálaldat
viiddiduvvo– ovdamearkka dihte jus fállojuvvojit maiddái
logaldallamat, kåseriijjat ja eará kulturovdanbuktimat. Háliidan
váikkuhit dasa ahte dákkár fálaldagat ovdánahttojuvvojit.
Ráđđehus áigu čuovvulit dan
ándagassiiatnuma maid Gonagas ovddidii Sámediggerahpamis
golggotmánu 19.b. dán jagi, sidjiide guđet ofelaste báđariid ráji
rastá Divttasvuonas ruoŧabeale oadjebasvuhtii nuppi máilmmesoađi
vuolde.
Ráđđehus evttoha juolludit 1
miljovnna kruvnno dutkamii ja dokumentašuvdnii dán guovllu
rádjelovssaid birra geat ovdal eai leat ožžon dan árvvusatnima maid
leat ánssášan. Dat geat buoremusat máhttet dáid áššiid dutkat ja
duođaštit lea dat álbmot mii dovdá dan guovllu gos dát dáhpáhusat
dáhpáhuvve, ja mii ipmirda daid váttisvuođaid maid rádjelovssat
šadde čoavdit ávdin meahcis ja dálkkiid siste vai eai galgan
gávnnahallat vašálaččaide.
Dát čujuha dán mu sáhkavuoru
loahppatemái.
Mun lean bovdejuvvon rahpat ja
oasálastit soabahansemináras dáppe Árran Julevsámi guovddážis
skábmamánu 22.b. dán jagi. Dađi bahábui lean šaddan cealkit eret
dan go lean lohpidan eará doaimmaide searvat dalle. Danne háliidan
dás ovdanbuktit muhtun jurdagiid ja oaiviliid.
Mun juogadan eará sápmelaččaid
dieđu ovddeš áiggiid vealaheami, badjelgeahččama ja veahkaválddi
birra min vuostá. Mun juogadan maiddái dan ilu, geahpádusa ja
boahtteáiggidoaivaga mii boktojuvvo go stáhta fámoleamos ásahusaid
ovddasteaddjit átnot ándagassii ovddeš áiggiid vearredaguid ovddas.
Deattuhan dihte Gonagasa šállošeami daid vearredaguid ovddas mat
leat dahkkon sápmelaččaid guovdu, juolludii Stuoradiggi almmá
ráđđehusa árvalusa haga, geassemánu 2000:s 75 miljovnna kruvnno
Sámeálbmot fondii. Lea buorre dovdu go vearredagut ja veahkaváldi
dovddahuvvo vai hávit sáhttet savvot, muhto mii fertet maiddái
geahččalit beassat eret dan "gillájeaddji rollas" mas nu guhká leat
leamaš. Go leat gillán, de lea lea bággu maŋos geahččat. Muhto jus
galgat seailut álbmogin, ja jus galgat sáhttit addit boahtte
buolvva sápmelaččaide positiiva boahtteáiggi, de oaivvildan ahte
fertet vuostáiváldit dan soabaheami mii fállojuvvo ja rádjat eret
lossamiela ja bákčasa ovddeš badjelgeahččama dihte, ja baicca
boktit boahteáiggidoaivaga ja optimismma.
Nordlándda fylkkasuohkan lei
vuosttaš fylkkasuohkan mii ásahii sámepolitihkalaš orgánaid iežas
organisašuvnnas, ja dat lei vuosttaš mii ásahii sierra virgedoaimma
mii galgá ráhkkanit ja čuovvolit fylkkasuohkana mearrádusaid dán
suorggis. Lea ain veara rápmut Nordlándda fylkkasuohkana dáid
doaimmaid ovddas. Go nu oallugat leat searvan dán konferánsii, de
čájeha dat ahte stuora oassi Nordlándda fylkka sámi álbmogis ja
guovddáš sámi ásahusain lea stuora bero��tupmi. Ieš dovddan
optimismma ja jáhku dasa ahte lea vejolaš čađahit ja ovdánahttit
daid strategiijjaid ja doaibmabijuid mat sihkkarastet buot sámi
giella- ja kulturjoavkkuid boahtteáiggi dán fylkkas.
Giitu beroštumi ovddas!