Hálidan giitit bovdejumi ovddas dán
konferánsii mas davviguovlopolitihkka lea fáddán ja mas lea
jearaldat ahte lea go dat sápmelaččaide maid. Hui vuogas lea go
Romssa fylkkasuohkan lea váldán ovdan davviguovlopolitihka iežaset
jahkásaš sámekonferánssas ja go sámit ožžot vejolašvuođa
ságastallat dan fáttás mas boahtteáiggis lea hui ollu dadjamuš
davviguovlluid álbmogii.
Davviguovlopolitihkka lea
vuođđuduvvon dan viiddis oktasaš oidnui mii lea bohcidan norgalaš
servodagas davviguovlopolitihka mihttomeriid ja váikkuhangaskaomiid
birra. Ráđđehusas maid leat vuođđun guhkes árbevierut ovttasráđiid
gulahallamis politihka hábmedettiin. Mii bovdet viiddis
digaštallamii ja evttohusaid buktimii buohkaid geat beroštit
davviguovlojearaldagain.
Mu leat bivdán doallat ságastallama
mas lea bajilčálan:
Davviguovllut – maiddái sámiide buorrin?
Ii oktage dáidde odne sáhttit vástidit šattaš go dát sámiide
buorrin. Muhto dan maid mun sáhtán dadjat lea ahte
davviguovlopolitihkka ja -ovdánahttin maid gártá guoskat
sápmelaččaide ja sámi servodagaide. Davviguovllut leat historjjálaš
ássanguovllut sápmelaččaide ja eará álgoálbmogiidda. Álgoálbmogat
leat ásahan ja heivehan kultuvrraset ja geavahan
luondduriggodagaideaset dán marginála subarktalaš guovllus.
Álgoálbmotdimenšuvdna lea nappo dalle integrerejuvvon oassin
ráđđehusa davviguovlopolitihkas. Dainna politihkain galgat mii
suodjalit ja nannet álgoálbmogiid eallinvuođu, historjjá, kultuvrra
ja ealáhusaid davviguovlluin.
Soria Moria- julggaštusas daddjo:
”Ráđđehus atná Davviguovlluid leat Norgga deaŧaleamos
strategalaš áŋgiruššanguovlun boahttevaš jagiid.”
Vuolggasadjin
davviguovlopolitihkkii lea ahte Barentsábis rogget ollju ja gássa.
Ráđđehusa davviguovlluid áŋgiruššan sisttisdoallá maid dan ahte
lasihit ja ovdánahttit dan doaimma mii Davvi-Norgga nannámis lea.
Diet guoská daidda váikkuhusaide mat lassánan petroleumdoaimmas
leat. Dan seammás lea deaŧalaš ovddidit positiivvalaš ovdáneami
eará ealáhusain, nu go guolásteamis ja mearradoalus,
mátkeealáhusas, eanandoalus, boazodoalus ja eará ealáhusain mat
leat deaŧalaččat sámi ássamii ja sámi kultuvrii.
Vai oččošeimmet davvin dan doaimma
ja ássama maid mii sávašeimmet, de ferte mis leat nana ássan ja
olbmuin ferte maid leat bargu.
Dain mearraguovlluin mat leat
davvelis norgalaš nannáma leat ollu riggodagat, sihke ođasmahtti
guolleressursat ja fossiila energiriggodagat. Dain leat hirbmat
stuora ekonomalaš vejolašvuođat. Die leat dakkár vejolašvuođat mat
– jus daid rievttuid hálddaša – bohtet hirbmadit váikkuhit
regionálalaččat davvinorgga guovlluide, našunálalaččat dakko bokte
ahte das leat ruđalaš ja eará váikkuhusat, ja riikkaidgaskasaččat
dakkár surggiin go energiháhkansihkarvuohta, nana
riggodathálddašeapmi ja árktalaš birrasa bearráigeahččan.
Ráđđehus áigu nannet ja
sihkkarastit rikkis guolle- ja energiriggodagaide nana hálddašeami.
Davviguovlopolitihkka galgá vuhtii váldit birrasa, ássama ja
ealáhusovdáneami. Okta goalmmádasoassi dain petroleumriggodagain
maid eai vel leat gávdnan Norgga mearraguovlluin sáhttet leat
Norgii gullevaš Barentsábis. Muhto davviguovlluin leat maid ollu
eará riggodagat sihke mearraguovlluin, rittuin ja nannámis.
Barentsáhpi lea okta máilmmi
riggámus mearraguovlluin. Ráđđehus lea mearridan hálddašanplána
hálddašan dihte marina birrasa Barentsábis ja Lofuohta
mearraguovlluin.
Ulbmil hálddašanplánain lea lahčit
dili nu ahte sáhttá guhkit áiggi vuollái hálddašit ja árvoháhkama
doaimmahit ollju, gássa ja guliid hárrái mearraguovlluin, dan
seammás go biras sihkkarastojuvvo. Vai dan galgat olahit de leat
oktanaga geahččan petroleumdoaimma, mearaid alde fievrrideami ja
guolásteami.
Kulturvuođu seailluheapmi
Sápmelaččat leat árbevirolaččat ja áiggiid čađa birgen dakkár
ealáhusaiguin main leat vuođđun dat riggodagat mat davviguovlluin
leat, nugo guolásteapmi, boazodoallu, meahcásteapmi ja eanandoallu
dahje lotnolasealáhusat. Daid ealáhusaid lea deaŧalaš seailluhit
danne go dat leat vuođđun olbmuid ássamii ja sámi
kultuvrii.
Mii diehtit ahte earret eará
nannámii fievrredanrusttegat, infrastruktuvra ja eará doaimmat
sáhttet čuohcit dakkár guovlluide maid dál atnet dieidda
árbevirolaš ealáhusaide. Dat seamma geavvá go barttaid huksemat ja
ástoáigefálaldagaid dárbbut lassánit.Dáidda hástalusaide ferte
čovdosiid gávdnat.
Go šaddá eambbo doaibma oljo- ja
gássadoaimmas de dat sáhttá váikkuhit nu ahte šaddá váttisin háhkat
bargiid ovdamearkka dihte guollereidenindustriijii,
turistaealáhussii ja vuođđoealáhusaide. Diet gáibida bargosajiid
nuppástuhttit ja ovdánahttit vai dat šattaše ain bivnnuheabbon dain
guovlluin gos dát ealáhusat leat deaŧalaččat, vai sii eai
vuoittahalaše bargiid oččodan gilvvus.
Mii oaidnit olbmot ain fárrejit
eret Davvi-Norggas. Máŋggain sámi giliin lea váttis dilli danne go
bargosajit váilot. Ráđđehus áigu fievrridit dakkár politihka mii
dagaha olbmuid hálidit orrut ja bargat davviguovlluin. Ja mis
fertejit leat vuođđun guovllu riggodagat ja gilvalanovdamunit. Mis
galgá leat dakkár davviguovlopolitihkka mii ásaha doaimmaid ja
bargosajiid goappaš sohkabeliide.
Ráđđehus hálida davviguovllu
álgoálbmogiidda nanu sajádaga ja rolla go galget ovdánahttit
iežaset dili. Danne áigut mii bovdet searvái álgoálbmogiid
davviguovloáššiiguin bargat ja mis galgá maid leat jeavddalaš
oktavuohta ja ságastallan Sámedikkiin.
Ja mii leat maid áibbas
ovttaoaivilis das ahte Sámedikkis galgá leat duohta
mieldemearridanváldi dakkár áššiin mat lea deaŧalaččat sámi
servodahkii. Olgoriikkadepartemeanttas, mas ráđđehusas lea
ovddasvástádus davviguovlopolitihkas, leat juohke jahkebealis
politihkalaš čoahkkimat Sámedikkiin. Odne leat ráđđehusas
gulahallamat Sámedikkiin máŋgga áššis.
Ráđđehus áigu maid leat mielde das
ahte álgoálbmogat ožžot eambbo vejolašvuođaid ovttasdoaibmat
gaskaneaset ja maiddái heivvolaš ovttasbargoguimmiiguin
davviguovlluin. Álgoálbmogiid dilis gártá leat lunddolaš ja
deaŧalaš oassi dan ovttasbarggus mii Ráđđehusas lea ruošša
eiseválddiiguin.
Guolástanpolitihkka
Guolástanpolitihkka lea deaŧalaš oassi davviguovlopolitihkas.
Dát Ráđđehus dáhttu
ođđa čalmmustahttima go lea sáhka guolástanovdánahttimis.
Mii oaivvildit dan árvoháhkama mii dahkko guolleriggodagaid ektui
galgá eambbo boahtit ávkin daidda riddoservodagaide maid birgejupmi
lea guolásteapmi. Árvoháhkan galgá fas ruovttoluotta báikkálaš
servodagaide. Mii oaivvildit maid ahte galgá áŋgiruššat
riddoguovlluid lahka bivdduin go dat lea vuođđun mearrasámi
kultuvrii, ja dat lea ge maid oassin dán strategiijas.
Strukturdoaimmaid leat viidát
čielggadan. Dan botta go čielggademiid meannudit de fertejit
bisánit gávppašeamis dakkár eriiguin ja vuoigatvuođaiguin mat eai
leat čadnon fievrruide.
Báikkiid eriid maid leat ásahan
geahččalanortnegin ja dalle galgá oassi guollesállašis buktojuvvot
gáddái báikkálaččat.
Stuoradiggi lea ávžžuhan ráhkadit
čielggadeami sámiid ja earáid guollebivdinrivttiin Finnmárkku
mearas ja dál leat álggahan dan barggu. Carsten Smith lea dan
lávdegotti jođiheaddji.
Diet doaimmat oktiibuot dáidet
dagahit ođđa álggu sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.
Mearrariggodagaid bivdin,
riddoguovlluid vuogasvuođa geavaheapmi mearradoaimmaide ja dat
váikkuhusat mat dain leat, leat áibbas dárbbašlaččat jus davimus
fylkkain galget leat nana báikkálaš servodagat. Davvi
mearraguovlluid mearkkašupmi deattuhuvvo dainna ahte deaŧaleamos
guollešlájat Davvinuorta-atlanteris ellet olles eallima dahje oasi
eallimis dáppe.
Ja nana bivdoprinsihppa lea vuođđun
ealli mearrariggodagaid hálddašeamis, ja dat gáibida buori máhtu
mearra ekovuogádagain. Go nie lea dalle ferte bidjat eambbo
návccaid dutkamii ja goziheapmái ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui
erenoamážit Ruoššain. Mearradutkaninstituhtta lea stuorámus aktevra
ja sin bušeahtta 2006 jahkái lea sullii 290 miljovnna ruvnno
davviguovlobargui. Mearradutkaninstituhtta lea ásahan sierra
ossodaga Romsii vai dat bargu nannejuvvošii.
Romsii leat maid ásahan máŋga
deaŧalaš marin- ja guolástandutkanásahusa. Namuhit ferte maid
Sámeráđi mii lea álggahan prošeavttaid riddobivddu ja
siseatnanbivddu várás daid rámmaid siskkobealde mat leat Árktalaš
Ráđi nana ovdánahttin prográmmas.
Lassánan mearaid alde fievrrideapmi
davviguovlluin dagaha mearrasihkarvuođa ja oljogáhttendustehusa ain
eambbo deaŧalažžan.
Guolástanhálddašan ovttasbargu
Ruoššain lea juo guhká leamaš ja das lea vuođđun dat ahte ealli
marina riggodagaid bivdimis bivdet dušše daid guliid mat vudjet
dien guovtti riikka ekonomalaš guovlluid gaskkas. Diet lagas
ránnágaskavuohta lea álo leamaš mávssolaš ovttasbargui mii ii leat
čadnon dušše guolástanhálddašeapmái, muhto maid dasa go lea sáhka
mearrasihkarvuhtii ja oljogáhttendustehussii.
Ealáhusovdáneapmi
Ráđđehus áigu aktiivvalaččat atnit daid gaskaomiid mat leat
gávdnamis doarjun dihte ealáhusovdáneami davvin, ja dasa gullá maid
davviguovloáŋgiruššan. Dál leat mii olahan dan ahte fas váldit
atnui heivehuvvon bargoaddidivvaga guovllupolitihkalaš gaskaoapmin.
Das leat eanemus váikkuhusat davvin. Davvi-Norga lea buot eanemus
vuoruhuvvon riikkaoassi go lea sáhka das ahte juohkit guovllu- ja
regionálapolitihkalaš gaskaomiid innovašuvdnii, entreprenevravuhtii
ja fitnodatovdáneapmái. Fylkkasuohkaniin lea ovttasráđiid regionála
ovttasbargoguimmiiguin stuora friddjavuohta mearridit makkár lágan
fysalaš háhkamat ja ovdánahttindoaimmat buoremusat sáhttet ovddidit
regionála ovdáneami.
2007 jahkái evttohuvvo Nordlándda
fylka oažžut 212,4 milj. r, Romssa 140,4 milj. r. ja Finnmárkku
111,3 milj. r. regionála ovdánahttimii. Dasa lassin de
juolluduvvojit oalle ollu ruđat njuolgga Innovašuvdna Norgii,
SIVA:i ja Dutkanráđđái innovašundoaimmaide. Davvi-Norggas leat ollu
smávva ja hearkkes báikkálaš servodagat. Danne áiggun namuhit ahte
2007:s áigu Ráđđehus garrasit nannet smávva servodagaid
ovdánahttinbarggu. Mii áigut erenoamážit fállat doarjaga
servodatentreprenevrraide geat áigot juoidá bargat iežaset
báikkálaš servodagain ja áigot geahččalit ođđa bargovugiid.
Juste dákko leat ge sámi ealáhusaid
ja ealáhusovdáneami hástalusat. Sámi aktevrrat ferteše čájehit
beroštumi innovašuvdnii, entreprenevremii, fitnodatovdáneapmái ja
smávvaservodatbargguide.
Muhtin loahpparapporta
Innovašunlokten Davvi nammasaš doaimmas čájeha leat hástalussan dan
go galgá buoridit fiepmádagaid, ásahit eambbo ovttasbargobáikkiid
ja nannosit márkana guvlui bargama. Raporttas boahtá ovdan ahte
unnit álggaheddjiin (gründariin) ja ruhtadeddjiin (investorain)
váilot deaivvadanbáikkit. Mu oainnu mielde guoská diet erenoamážit
ealáhusbargiide. Jus mat geahččat ovdamearkka dihte sámi
mátkeealáhusa, de gávdnojit máŋga smávva aktevrra geat fállet
iežaset mátkkiid ja geat doibmet ovttas stuorát mátkeealáhusaiguin
guđetguoimmiset haga. Sámi aktevrraide livččii deaŧalaš ásahit
ovttasbarggu ja fierpmádaga gaskaneaset ja ráhkadit ovttastuvvon
ovttasbarggu stuorát fitnodagaiguin.
Ráđđehus áigu álggahit sámi
guovlluid lotnolasealáhusaide árvoháhkanprográmma. Mii áigut
áŋggirduššat ealáhusheivehemiiguin mat leat guovddážis
sámi kultuvrras ja addit buoret vejolašvuođaid
meahcástanealáhusaide, mátkeealáhussii ja duodjái, áinnas
fárrolagaid eará doaimmaiguin.
Juolludeamitregionála DjO:ii/
GjO:ii ja innovašuvdnii evttohuvvo 2007:s lasiheami gitta 42,5
milj. r. rádjái. Dat galgá leat mielde buorideame ovttasbarggu
gaskal dutkanbirrasiid, ealáhusaid ja almmolaš eiseváldiid.
Mihttomearrin lea ásahit báikkálaš ja regionála ealáhusbirrasa ja
innovašunvuogádagaid ealáhusaide vai šattaše buoret eavttut
innovašuvdnii vuođđuduvvon árvoháhkamii ja vai gánnáhahtti
ásaheamit lassánivčče.
Ovdalaš iskkademiid bokte lea juo
dieđus ahte sámi ealáhusat barget hui unnán ovttas
dutkanbirrasiiguin. Dan fertet mii dál nagodit rievdadit. Mis han
leat dál máŋga sámi dutkanbirrasa mat vissásit leat válbmasat
veahkehit sámi entreprenevrraid ja álggaheddjiid. Nu sáhttet
árbevirolaš vásáhusat, máhttu ja kapitála gávnnadit ja
ovdánahttojuvvot mávssolaš máhttun ealáhusovddideapmái ja
bargguidálggahan doaimmaide sámi giliin.
Ráđđehus dáhttu Norgga leat
ovddemusas ovdánahttimis máhtu davviguovlluid várás ja
davviguovlluin. Min boahttevaš barggut dárbbašit ja gáibidit máhtu.
Dat guoská riggodathálddašeapmái, ealáhusovdánahttimii, birrasii ja
dálkkádatrievdamiidda. Mii dárbbašit gelbbolašvuođa ja dat gávdno
go leat alla oahppan olbmot, dutkandoaimmat ja
teknologiovdánahttin. Danne Ráđđehus duppalastá juolludemiid
Barents 2020:ii gitta 20 milj ruvdnui 2007:s. Barents 2020 galgá
maid doaibmat ovttasteaddjin gaskal gealbobirrasiid, akademalaš
ásahusaid, ja ealáhus- ja industriberoštumiid iešguđet riikkain
main lea beroštupmi davviguovlluide.
Arve Johnsen lea
olgoriikkaministara bivdima vuođul ráhkadan raportta ”Barents 2020”
birra mas leat evttohusat prošeavttaide, ruhtadeapmái,
organiseremii ja boahtteáiggeplánii. Okta prošeakta maid son
evttoha lea prošeakta ”davvi riggodagat ja álgoálbmogat”. Son
evttoha Sámi ásahusaid davviguovlofierpmádaga dan jođihit ja
ovttasbargoguoimmit sáhttet leat Romssa universitehta,
Barentsinstituhtta, álgoálbmotorganisašuvnnat Ruoššas ja heivvolaš
ásahusat Canadas.
Mun lean movttet go sámi ásahusat
Árran julevsámi guovddáš Divtasvuonas, Riikkaidgaskasaš
Boazodoalloguovddáš, Álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš, Sámi allaskuvla/ Sámi Instituhtta
Guovdageainnus ja Sámi Ealáhus- ja Guorahallanguovddáš Deanus leat
álggahan ovttasbarggu ja ásahan fierpmádaga davviguovloáššid várás.
Diekkár ovttasbargu dagaha daid oalle smávva sámi ásahusaid
gergoseabbun deaivvadit daiguin hástalusaiguin mat sámi
servodagaide bohtet riikka davviguovloáŋgiruššama olis.
Riikkaidgaskasaš polarjahki
2007-2008 boahtá ovddidit riikkaidgaskasaš polardutkama. Ráđđehus
lea mearridan Norgga galgat leat aktiivvalaš oassálastin ja lea
diesa juolludan 80 milj. Polarjahki addá midjiide máhtu ja nanne
ovttasbarggu gaskal min ja eará riikkaid dutkiid ja
dutkanásahusaid.
Stuora oassi davviguovlodutkama
juolludeamis galgá Norgga dutkiidráđi bokte addojuvvot.
Dutkanráđđi lea ovdanbuktán sierra davviguovlostrategiija mas maid
smávva álgoálbmotdutkamat leat mielde. Mun lean maid ilus danne go
Sámi allaskuvla dál áitto lea ožžon 9 milj “Ealát” nammasaš
prošektii. Dat addá vejolašvuođa háhkat álbmosii árbevirolaš máhtu
ja dasto geavahit dan ovttas ođđa dieđain ja riggodathálddašemiin.
Dálkkádatrievdamat/ heiveheamit
Álgoálbmogiin lea mávssolaš máhttu luonddu, dálkkádaga,
birrasa ja árbevieruid birra. Sii hálddašit deaŧalaš kulturárvvuid
ja máhttet ealáhusaiguin birget váttis diliin. Die leat riggodagat
mat galget adnojuvvot Norgga davviguovlopolitihkas.
Oppalaš riggodathálddašeapmái gullá
álgoálbmogiid ealáhusaid luondduvuođu-, kulturmuittuid-,
árbevirolaš álgoálbmotmáhtu- ja boazodoalloguovlluid gáhtten.
Dakkár hálddašeapmái gullá maid riddobirrasa gáhtten ja maid
árbevirolaš mearrabivddu ja luossabivddu.
Árktalaš ráđi
dálkkádatrievdanraporta duođašta movt álgoálbmogat leat vásihan ja
iežaset heivehan ovdalaš dálkkádatrievdamiidda. Otná
dálkkádatrievdamiid bohtosat sáhttet ollu váikkuhit álgoálbmogiid
eallindillái. Ráđđehus bovde lagas ovttasbargui
álgoálbmotovddasteddjiiguin mainna sáhttá ovdánahttit našunála
heivehanstrategiijaid. Ráđ��ehus áigu bargat dan ala ahte
álgoálbmogiid máhttu ja áicamat ožžot guovddáš saji
dálkkádatraportta čuovvoleamis.
Norggas lea Árktalaš ráđi ovdagoddi
gitta 2008 čakčii. Dan oktavuođas ásahuvvo gaskaboddosaš
čállingoddi Romsii 6 jahkái ovttasráđiid Ruoŧain ja Danmárkkuin
main galgá leat ovdagoddi boahttevaš 4 jagi 2008 rájes gitta 2012
rádjái. Árktalaš ráđđi lea áidna regionála ovttasbargoorgána mii
fátmmasta buot gávcci árktalaš riikka; viđa davviriikka, USA,
Canada ja Ruošša. Sápmelaččat oasalasttet Sámirađi bokte. Dasto lea
vel Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš fárus aiccin. Ráđđi
gártá leat deaŧalaš ovttasbargoforuman davviguovlluide.
Loahppa
Buorre infrastruktuvra ja girjás ealáhuseallin lea vuođđun
olbmuid ássamii. Sihkkarastin dihte positiivvalaš ássanovdáneami,
de lea deaŧalaš ahte ásahuvvojit bargosajit main máhttu lea vuođđun
vai guovlu šattašii bivnnuhis ássansadjin goappaš sohkabeliide.
Olbmot dat dahket davviguovlluid mávssolažžan olles
riikii.
Gelbbolašvuohta lea okta
deaŧaleamos eavttuin jus galgat lihkostuvvat davviguovlluid
ovdánahttimiin.
Sámi oassálastin
davviguovloovdáneamis sihke Sámedikki, sámi ásahusaid ja sámi
servodaga bokte lea deaŧalaš vai báikkálašservodagat šattaše
geargoseabbun deaividit stuora servodatrievdamiiguin mat bohtet
dakkár doaimma bokte. Danne lea deaŧalaš ahte sámi aktevrrat ásahit
ovttasbarggu, áinnas fierpmádagaid bokte, vai sin jietna gullošii
stuora aktevrraid gaskkas.
Bargot mat dál buohkat dan ala ahte
davviguovloovdánahttin šaddá maiddái sámiide buorrin.
Giitu beroštumi ovddas!