Buorit olbmot!
Álggahettiin giittán bovdejumi
ovddas dán temábeaivái. Dán sáhkavuorus áiggun čilget ráđđehusa
barggu sámelága giellanjuolggadusaiguin, ja dasto áiggun muitalit
ráđđehusa sámepolitihka birra oppalaččat.
Sámelága giellanjuolggadusat
ođastuvvojedje 2005 čavčča. Lága § 3.1 mielde galgá Gonagas
stáhtaráđis mearridit guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui
galget gullat. 01.01.2006 rájes lea Divttasvuona suohkan mielde
hálddašanguovllus. Mun dieđán ahte Sámediggi lea leamaš divvon
jearaldaga Omasvuona suohkanii das ahte dáhttu go suohkan searvat
sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. Lean ilus go suohkan
lágida dán temábeaivvi mii addá buori liibba guorahallat vejolaš
searvama hálddašanguvlui.
Go lea bures ráhkkanan
hálddašanguovllu searvamii, de lea dat mearrideaddjin dasa movt
searvan galgá čađahuvvot suohkanis. Lea deaŧalaš ahte
suohkanhálddahus ja suohkana ássit ipmirdit maid searvan sámegiela
hálddašanguvlui mielddisbuktá. Leat maid oaidnán eará suohkaniid
searvama oktavuođas, ahte lea deaŧalaš čađahit miellaguottubargguid
suohkana ássiid gaskka vai dan láhkái eastada negatiiva oainnuid
searvama hárrái.
Dálá sámegiela hálddašanguvlui
gullet Kárášjoga, Guovdageainnu, Deanu, Porsáŋggu ja Unjárgga
gielddat Finnmárkkus, ja Gáivuotna Tromssas ja Divttasvuotna
Nordlánddas.
Sámelága 3.kapihttala
njuolggadusaid vuođđun lea ahte sámegiella ja dárogiella galget
leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat ovttadássásaččat
lagabui čilgejuvvon guovlluin. Ulbmilin lea sámegiela
viidásetovddideapmi ja geavaheapmi. Láhka galgá sihkkarastit
ássiide vuđolaš vuoigatvuođaid geavahit sámegiela.
Duogážin sámegiela hálddašanguovllu
ásaheapmái, lei dáhttu ráhkadit sierra njuolggadusaid
sámegielgeavaheapmái dain guovlluin gos sámegiella lea nannoseamos
dilis. Lei eaktun ahte sámegiella ferte leat vuođuštuvvon
guovddášguovlluin jus das galgá leat vejolašvuohta seailut.
Kulturdepartemeanta deattuhii aŋkke ahte sámegiela hálddašanguovllu
ásaheapmi ii dattege mearkkaš ahte sámegiella ii galgga nannejuvvot
suohkaniin guovddášsámi guovlluid olggobealde.
Lea čielggas ahte sámegiela nannema
dáfus dain guovlluin gos dušše unna oasáš álbmogis máhttá
sámegiela, leat eará hástalusat go dain guovlluin gos sámegiella
lea beaivválaš anus báikkálaš servodagas. Vuođđojurddan ferte lea
ahte viidásethuksen dáhpáhuvvá dan sámi gelbbolašvuođa nala mii
guovllus gávdno, vai sámegielgeavaheapmi ođđasis ealáska sihke
bajásšaddi buolvva gaskkas ja daid sápmelaččaid gaskkas geat eai
leat bajásšaddan eatnigielaineaset.
Dasto lea deaŧalaš oččodit
positiiva oainnu báikkálaš servodagas sámegillii ja sámi kultuvrii.
Go dábálaš olbmuid gaskkas lea positiiva oaidnu, ja go sámegiela
árvu suohkanis deattuhuvvo, de šaddá oadjebas vuoigŋa mii hástá
ovttaskas olbmo oahppagoahtit sámegiela ja atnit sámegiela
beaivválaččat. Seammás lea dakkár deattuheapmi
stuoraservodaga beales mielde nanneme sámi identitehta ja sámi
álbmoga sámekultuvrralaš gullevašvuođa.
Ráđđehusa ulbmil lea suddjet ja
nannet sámegiela. Ealli sámegiella lea mávssolaš vuođđun sámi
servodaga ja sámi kultuvrra ovdánahttimis. Deaŧalaš doaibman lea
danne oččodit sámegillii stuorát saji almmolašvuođas, vai dat šaddá
diehttelas oassin Norgga oppalaš kulturgovas. Ráđđehus atná
deaŧalažžan ahte sámegiella nannejuvvo miehtá riikka, ja atná
buorren ahte eanet suohkanat servet sámi giela hálddašanguvlui.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu álggahit evaluerema sámilága
giellanjuolggadusaid oktavuođas.
Vásáhus sámilága
giellanjuolggadusaid ásahemiin lea ahte dat oppalaččat nannejit
sámi kultuvrra ja giela guoskevaš guovlluin. Gáivuona
sámepolitihkalaš doaibmabijuid evalueremis “Kamp, krise og
forsoning”, boahtá ovdan ahte Gáivuonas lea kultuvra sakka ealáskan
1990-logus. Dál lea Gáivuotna šaddan máŋggakultuvrralaš ja
máŋggagielalaš servodahkan. Giellaláhka lea defineren sámegiela ja
dárogiela ovttaárvosaš giellan suohkanis.
Omasvuona suohkana
interneahttasiidduin deattuhuvvo ahte sápmelaččat, kveanat ja
dáččat leat eallán ovttas Omasvuonas buolvvaid čađa. Ulbmil
suohkana sámekultuvra- ja giella nannemiin, ferte leat ahte loktet
sámi kultuvrra ja giela árvvu seamma dássái go guovllu dáčča
kultuvrra ja dárogiela nai. Evalueren Gáivuonas čájeha ahte
giellapolitihkalaš bargguid oktavuođas, lea ipmárdus dasa ahte
suohkan ii leat seammalágán sámegielalaš servodat go sámi suohkanat
Finnmárkkus leat, muhto baicca guovttegielalaš, sámi-dáru
riddosápmelaš suohkan gos maiddái suoma-/kveanagiela oahpahus lea
lunddolaš.
Maŋemus logijagiid leat oaidnán
aktiiva sámi ođđasisealáskahttinproseassa máŋgga guovllus gos
sápmelašvuohta illá lei seilon dáruiduhttima geažil.
Dáruiduhttinproseassa ii váikkuhan dušše sápmelaččaid vejolašvuođa
oahppat sámegiela ja sámi kultuvrra birra, muhto váikkuhii maiddái
sápmelaččaid iešgova. Dat dagahii ahte ollusat geahččaledje
oamastit alcceseaset dáčča kultuvrra ja dárogiela, vai beasaše
ovttadássásaš lahttun dáčča servodagas. Assimilerema dynamihkka
šattai dalle sihke olgguldas noađđin dáčča servodaga bealis, ja
siskkáldas noađđin sámi báikkálaš servodaga bealis, mii oalgguhii
ovttaskas olbmo hilgut iežas sámi kultuvrra ja sámegiela.
Jus kultuvra galggaš ođđasis
ealáskit, de ferte bajásšaddi buolva oahppat kultuvrralaš kodaid,
árvovuogádaga mii lea kultuvrra vuođđun, kultuvrra historjjá ja
giela. Kultuvrralaš ođđasisealáskahttima olis, ferte bajásšaddi
buolva maid identifiseret iežas kultuvrrain ja atnit dan deaŧalaš
oassin iežas árgabeaivvis.
Deaŧalaš vuođđu kultuvrralaš
ođđasisealáskattimii, lea ahte sámi giella ja kultuvra lea oidnosis
ja ealli oassin servodagas sihke báikkálaš ja guovllu dásis. Dán
oktavuođas lea Tromssa fylkkasuohkana ja Sámedikki
ovttasbargošiehtadus mávssolaš. Háliidan rámidit dan barggu maid
Tromssa fylkkasuohkan lea dahkan sámi giela ja kultuvrra
ovdánahttimis.
Dál lea dohkkehuvvo ášši ahte
Norgga stáhta lea huksejuvvon guovtti álbmoga territoriijja nala –
namalassii dáččaid ja sápmelaččaid . Dat mearkkaša ahte
našovnnalaš, guovllu ja báikkálaš eiseválddiin lea erenoamáš
ovddasvástádus čađahit positiiva sierradoaimmaid mat leat doarjjan
sámi servodaga iežas ráhčamušaide ovddidit nanu ja ealli sámi giela
ja kultuvrra boahtteáiggis. Dán barggus ferte deattuhit
sihkkarastit ovttaárvosaš stáhtusa sámi ja dáčča servodaga gaskka.
Danne lea sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi hui deaŧalaš.
Soria Moria-cealkámušas lea ráđđehus deattuhan ahte áigu návccaid
bidjat dasa ahte guovttegielalaš suohkaniid lassigolut dán
oktavuođas, gokčojuvvojit.
Ráđđehus lea maid deattuhan ahte
áigu jođihit sámepolitihka mii galgá bálvalit sámi álbmoga vai sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima boahtteáigi Norggas
nannejuvvo.
Skuvllas lea guovddáš rolla sámi
kultuvrra ja servodateallima nannemis ja ovdánahttimis. Go
oahpahusa vuođđun lea sámi giella ja kultuvra, de ožžot sámi
oahppit sihkkaris vuođu sámi servodagas, ja oamastit alcceseaset
positiiva kultuvrralaš identitehta. Ceavzilis sámi servodagat
dárbbašit oahpahusa sápmelaččaid várás mas sámi giella ja kultuvra
lea vuođđun. Danne lea sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuohta skuvlla
sisdollui hui deaŧalaš.
Sámedikkis lea váldi mearridit
njuolggadusaid vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámegieloahpahusa
oahppoplánaide, ja sierra sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Dasto
galgá Sámediggi ovttasráđiid departemeanttain ráhkadit
njuolggadusárvalusaid eará sierra oahppoplánaide sámi fágaid
oktavuođas. Dan vuođul lea Sámediggi ráhkadan árvalusaid
Máhttoloktema sámi oahppoplánaide, mii álggahuvvo 2006 čavčča.
Ráđđehus lea dál ráđđádallame Sámedikkiin sámi oahppoplánaid fága-
ja diibmojuogu hárrái. Mii jáhkkit ahte šaddá buorre ovttasbargu
Sámedikkiin dán proseassas.
Dálá oahpahuslága mielde gustojit
sámi oahppoplánat dain suohkaniin mat leat mielde sámegiela
hálddašanguovllus. Dat lea lunddolaš njuolggadussan daidda
suohkaniidda mat leat guovddáš sámis, muhto nu ii soaitte leat
dakkár suohkaniin mat maŋŋel servet hálddašanguvlui suddjen dihte
smávva sámi unnitlogu beroštumiid. Dan áššečuolmma dieđán ahte
Máhttodepartemeanta lea guorahallame, Snoase suohkana ohcama
oktavuođas hálddašanguovllu searvama hárrái.
Jus mánná galgá bajásšaddat
oadjebas sápmelaš oktavuođas, de ferte kultuvrralaš deaivvadeapmi
sápmelaččaid ja earáid gaskka leat vuođđuduvvon doahttaleapmái ja
máhttui. Norgga sámepolitihka ovdánahttima guovddáš beallin lea ja
lea leamaš árvvu lokten, eanet čalmmustahttin ja buoret máhttu sámi
dilálašvuođaid birra mii galgá buvttahit dábálaš olbmuide positiiva
guottuid sámi gažaldagaide.
Dieđuid gaskkusteapmi lea deaŧalaš
go oččoda integrerema ja ovttaárvosašvuođa Norgga sámi álbmoga ja
álbmoga gaskka muđui. Erenoamáš deaŧalaš lea ahte buot Norgga
oahppit ožžot vuđolaš oahpu sámi kultuvrra ja sámi
servodatdilálašvuođaid birra vuođđooahpu rájes juo. Danne biddjui
1997 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánain garradet gáibádus
dieđuid gaskkusteapmái sámi diliid birra buot áigeguovdilis
fágasurggiin. Dat lea velá eambbo nannejuvvon Máhttoloktema
oahppoplánain mat váldojuvvojit atnui 2006 čavčča.
Prošeakta “sámi kulturdiehtu
Tromssa joatkkaskuvllain” mii álggahuvvui cuoŋománu/miessemánu
2004:s , lea mávssolaš vai buot Tromssa oahppit ožžot oktasaš
diehtobása sámi kultuvrra birra. Dasto lea maiddái ortnegis mas
buot Tromssa fylkka oahppit, beroškeahttá čearddalaš
gullevašvuođas, ožžot vejolašvuođa sámegieloahpahussii, stuora
mearkkašupmi fylkka sámegiela nannemis.
Ofelašprošeavttas, mii lea Bargo-
ja searvadahttindepartemeantta ja Sámi allaskuvlla ovttasbargu,
ožžot 3 nuora jahkásaš stipeandda mátkkoštit miehtá riikka juohkit
dieđuid dáčča nuoraide sámi kultuvrra ja sámi dilálašvuođaid birra,
ja dán prošeavttas lea stuora mearkkašupmi dan oktavuođas.
Prošeakta lea dál bistán 1 ½ jagi, ja lea buktán olu positiiva
deaivvademiid sámi nuoraid ja dáčča nuoraid gaskka miehtá riikka.
Ávžžuhan Omasvuona suohkana bovdet sámi ofelaččaid galledit
suohkana.
Nubbe deaŧalaš oassi sámi kultuvrra
ja giela ealáskahttimis, lea ahte sámi boahtteáiggis galgá leat
sihkkaris vuođđu sámi álbmogis sámi álbmoga iežas vuoruhemiid
bokte. Sámedikki ásaheapmi lei vuođđun dasa ahte sámi álbmot ja
stáhta galgaba sáhttit gávnnadit dássásaš eavttuid vuođul.
Sámediggi ovddasta sámi álbmoga ja sámi beroštumiid, ja
dievásmahttá dakko bokte ráđđehusa ja stuoradikki mat ovddastit
buot Norgga ássiid.
Ráđđehus lea Soria
Moria-cealkámušas deattuhan ahte Sámedikkis galgá leat duohta
váikkuhanváldi dain surggiin mat leat deaŧalaččat sámi servodagas.
Ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbargu lea ovdánan geavatlaš bargguid
ja ságastallama bokte, ja ráđđehus dáhttu ain ovdánahttit buriid
ovttasbargooktavuođaid. Ráđđáhusas ja Sámedikkis lea
goabbatbeallásaš ovddasvástádus čađahit dán ovttasbarggu buori ja
konstruktiiva vuogi mielde.
Loahpas sávan Omasvuona suohkanii
lihku bargguin árvvoštallat vejolaš searvama sámelága
giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. Jus Omasvuona suohkan
mearrida searvat, de áiggun dahkat dan maid mun nákcen vai dat
šattašii buorren ja positiiva proseassan suohkana ássiide.
Giitu beroštumi ovddas!