Gielladilli Ruoŧas
Sámegiella lea uhkiduvvon giella muhto gávdno nanu dáhttu seailluhit ja ovddidit sámegiela.
Giellamolsunproseassa
Máŋggain guovlluin Sámis lea giellamolsunproseassa juo guhkás ollen. Ruoŧa eanetlogugiella váldá saji ja sámegiella orru šaddame ruovttugiellan. Eanas rávvasit sámit eai leat goassege skuvllas beassan oahppan čállit ja lohkat eatnigielaset.
Duođalaš dilli
Sámegiela dilli veardiduvvo duođalažžan. Giellamolsunproseassas gávdnojit máŋga, váttis oasit mat sáhttet vuolgit heajus guovlluguovdasaš ovdáneamis sámi orrunguovlluin persovnnalaš jurdagiidda ”lea go obbanassii ge gánnáhahtti máhttit sámegiela”. Muhto gávdnojit positiivvalaš fámut.
Positiivvalaš olggoldas váikkuhus
Mis lea váikkuhus gaskariikkalaš servodagas mii guoddá ruoŧa sámepolitihka. Gaskariikkalaš álbmotriekti ja eamiálbmotáššit leat áigeguovdilat otne. Šaddá ain váddaset ruoŧa stáhtii čuožžut olggobealde. Dát mielddisbuktá ahte jearaldagat kultuvrralaš iešstivrejumi, riekti iežas kultuvrii, gillii ja iešstivrejupmái iežas áššiin leat gažaldagat mat loktejuvvojit oidnosii. Buorit ovdamearkkat lea Eurohparáđi konvenšuvdna suodjalusa birra náššuvnnalaš unnitloguide ja n.g. njuolggadus unnitlogugielaid birra mii lea mielddisbuktan sámi giellalága Ruoŧas. Dálá ovdáneapmi politihkalaš ja ideologalaš dilálašvuođain vuoseha ahte sámi giellaseailluheapmi lea áigeguovdil.
Lassánan beroštupmi
Sámiid iešdovdu ja identitehta lea nanostuvvon maŋemus áiggi ja dat mielddisbuktá ahte beroštupmi giela birra lassána. Otne mii oaidnit got sámekultuvrra valljodat boahtá oidnosii rabas ja diehttelas vuogi mielde. Dát diđolašvuohta lávdá earenoamážit sámi nuoraid gaskkas.
Ođđa gulahallanvejolašvuođat
Otna ovttasdavviriikkalaš rahčamušat mielddisbuktet buriid návccaid giellabargui. Olbmot sirdet guovlluid gaskkas ja ođđa gulahallanbáikkit viiddidit giellageavaheami. Ođđa gulahallanvejolašvuođat rahpet uvssaid sámegillii, earenoamážit čállingillii. EO-ruhtadeamit dahket vejolažžan miellagiddevaš kultuvra- ja giellaprošeavttaid. Microsoft lea ovddidan gielladoarjaga sámegiela várás. Norgga Sámediggi lea ruhtadan prošeavtta gos njuolgastávenprográmma lea ovddiduvvon davvisámegiela ja julevsámegiela várás ja juste dal lea seammalágán bargu jođus orjješsámegiela várás (Divvun II).
Ja ferte maid deattuhit ahte sámegiella ii leat jávkan, dat gávdno ain ja dan ferte seailluhit, gevahit ja ovddidit!