Roassovahátsuodjalus
Dálvi lea hearkkes áigi bohccuide. Muhtomin lássanit guohtuneatnamat ollásit go muohta mii lea eatnama vuoste jiekŋu. Dávjjimusat gávdnojit reservaguovllut geavahit ja hárvvuin lássana guohtun olles boazoguohtunguovllus oktanaga.
Sámediggi lea dat eiseváldi mii gieđahallá ja mearrida čearuid ruhtaohcamušaid roassovahátsuodjalussii. Sámedikki mearreruđas ”Ovddideapmi boazoealáhusas” gávdno oppalaččat vissis sadji roassovahátdoarjagii guovlluide gos dálveguohtun lea lássanan. Ekstrema diliin ferte gáibidit roassovahátsuodjalusa ráđđehusas.
Váttis guohtundilit
Čearut sáhttet ohcat doarjaga biebmangoluide maid heajus guohtundilli lea mielddisbuktan. Doarjaga ii oačču biebmangoluide dábálaš biebmamii mii gávdno čearus juohke dálvvi. Doarjja gokčá eanemusat beali duođaštuvvon goluin fuođđariidda, suinniide ja jeahkaliidda. Veardideapmi galgá vuosehit ahte guohtundilit leat nu váddásat ahte biebmandárbu lea unnimusat 60 beaivvi. Lea goitge nu ahte čearru ii leat geatnegahtton máksit ruoktut doarjaga jus nu geavva ahte biebmandárbu ii olle 60 beaivái. Lea maid vejolaš oažžut doarjaga go fievrrida fuođđariid guorbmebiillain (F-vearrogoarta gustovaš).
Njuolggadusat roassovahátsuodjalussii
• Ferte leahkit biebmandárbu unnimusat 60 beaivvi, iežá sániiguin heajus guohtundilálašvuođat fertejit leahkit bistevaččat.
• Doarjja addojuvvo maŋálgihtii eanemusat beliin duođaštuvvon goluin, siskkilda guorbmebiilafievrrideami fuođđaris.
• Ovdal go Sámediggi mearrida áššis, galget guohtuniskkadeamit čađahuvvot sierra gieddebargiin.
• Biebmanat mat dábalaččat čađahuvvojit ovtta čearus eai buhttejuvvo.
Doarjja ii juolluduvvo biebmamii maŋŋel 30 b.cuoŋománus. Čearu fitnodaga nammačálli galgá čállit vuollái ohcamuša. Maŋŋel go ohcamuš boahtá sisa čađaha Sámedikki guohtuniskanjoavku guohtuniskamiid. Lea guohtuniskanjoavkku árvvoštallan oktan čearu ohcamušain mat leat vuođđun Sámedikki mearrádussii doarjaga birra.
Ohcamuš
Ohcamuš galgá sisdoallat:
• jus ohcamuš guoská olles čerrui dehe dušše osiid čearus
• man stuora ealu galgá biebmat
• dálkečilgehus, guohtundilli ja boazodoallu čearus
• gárta ja govvidus guohtunguovlluin
• jus gávdno válmmasvuohta heajus guohtundiliid várás
• jus reservaguohtun gávdnu
• čilgehus gos čearu bohccot leat guhton ja jus bohccot leat fievrriduvvon eará guovlluide
• váikkuheaddji áššit mat váddudit boazoguohtuma geavaheami
• got sihkarastá čázi bohccuide ja
• got fuolaha ahte bohccuin lea buorre dilli biebmandilálašvuođas
Jus ohcamuš ii leat dievaslaš boahtá Sámediggi gáibidit sisa dievasmahtti dieđuid. Jus leat guohtunváttisvuođat máŋggain čearuin sáhttá nu geavvat ahte Sámediggi dárbbaša vuordit bohtosiid ovdal go váldá mearrádusa ohcamušain. Go ohcamuš boahtá sisa váldá Sámediggi oktavuođa čearuin soahpandihte áiggi guohtuniskamii.