Davviriikkalaš áššedovdijoavku lea ráhkadan ođđa sámekonvenšuvdnaevttohusa Ruoŧa, Norgga ja Suoma ráđđehusaid ja sámedikkiid gohččuma mielde. Konvenšuvdna addá golmma davviriikii šiehtadanrámmaid. Juohke riikkas lea šiehtadanlávdegoddi mas leat ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit mielde.

Vuđolaš prinsihpat
  Sámedikki eanetlohku mearridii 2006:s doarjut Davviriikkaid sámekonvenšuvdnaevttohusa. Bivdo- ja guolástussámiid oaidnu lei ahte evttohus ii leat ávkin visot sámiide ja danne jienastedje evttohusa vuostá. Muhto eanetlohku oaivvildii ahte konvenšuvdna fátmmasta visot sámiid ja gokčá eanas sámi dilálašvuođaid Sámis. Sámediggi sávvá visot davviriikkaid dohkkehit konvenšuvnna.

Eai ođđa rievttit
Sámiid iešmearridanrievtti vuođđoprinsihpat galget dohkkehuvvot vuollerádjin. Maiddái artihkkalat mat gieđahallet eanan- ja riggodatrivttiid fertejit dohkkehuvvot vuollerádjin sihke álbmotrievttálaččat ja priváhtarievttálaččat.
- Konvenšuvdna ii atte ođđa rivttiid muhto galgá dáhkidit daid rivttiid mat sámiin juo leat, lohká Lars-Anders Baer guhte lea Ruoŧa šiehtadanlávdegotti lahttu. Son ii jáhke áššedovdijoavkku konvenšuvdnaevttohusa mielddisbuktit ođđa dilálašvuođaid:
- Evttohusa vuođđun leat dat konvenšuvnnat maid Ruoŧŧa, Suopma ja Norga ovdal juo leat dohkkehan ja maid dat leat geatnegasat čuovvut.

Hástalusat
Šiehtadanlávdegottit mearridedje 2011:s ahte ovdal go šiehtadallagohtet de galget leat guorahallamat dahje nugohčoduvvon lohkamat. Konvenšuvnna sisdoallu buohtastuvvo dalle našuvnnalaš láhkavuođuin ja suokkarduvvo dárkilit. Makkár váikkuhusaid buktá davviriikkaid sámekonvenšuvnna dohkkeheapmi iešguđet riikii? Konvenšuvdnaevttohusas leat mearrádusat mat leat vuođđorievttálaš hástalussan ráđđehusaide. Dat guoská ovdamearkka dihte sámiid eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide, ja sámiid iešmearridanrivttiide. Muhto maiddái mearrádusat sámi árbemáhtuin ja kulturovdanbuktimiin dagahit čuolmmaid go EU:s leat viiddis lágat dáin áššiin. Jáhkkimis loahpahuvvojit šiehtadallamat 2016:s.