Duogáš
Sámefoandda stivra hálddaša earret Sámefoandda maiddái iežá foanddaid main leat boazodoalloulbmilat ja mat gávdnojit Kammarkollegietas.
Foandda stivrras leat guhtta stivralahtu maid ráđđehus formálalaččat nammada Sámediggi evttohusa mielde. Ovdalgo Sámediggi vuođđuduvvui de lei Eanandoallodoaimmahaga generáladirektovra stivrra ságadoallin, muhto maŋemus 20 jagis leat áivve sápmelaččat leamaš stivrra ságadoallin.
Foanddaid maid foandastivra gieđahallá sáhttá juohkit golmma jovkui. Buot foanddat hálddašit sámiid ruđaid, muhto ruđat geavahuvvojit iešguđetládje. Ođđa ruhta biddjo váldofondii, namalassii Sámefondii, ja daidda iežá foanddaide ii lasihuvvo ruhta.
A. Sámefoanda, váldofoanda
Foandanr: Sámefoanda nr 6575
Jagi 1943:s vuođđuduvvui Lappfoanda maŋŋelgo iešguđet guovlluid lappefoanddat časkojedje oktii. 1971:s mukte Lappfoandda nama Sámefoandan. Sámefoandda njuolggadusat leat Rennäringsförordninges (RNF) (Boazodoalloláhkanjuolggadusain) 1993:338 §§ 16-28.
Sámefoandda ulbmil lea ovddidit ja nannet boazodoalu, sámi kultuvrra ja sámi organisašuvnnaid.
Foandda sisaboađut sáhttet leat reantosisaboađut, kapitálavuoittut, sisabáhkkenbuhtadusat (omd. ruvkkedoaimmain, roggandoaimmain, Esranges, biilabánain, girdidoaimmas) ja divadat iešguđetlágán lobiid ovddas (bivdolobiid, guolástanlobiid, eananláiggu j.ea) ja eatnamiid vuovdimis. Iešguđet stáhtalaš eiseválddit dego SGU (Ruoŧa geologalaš iskosat), FortF (Fortifikašuvdnadoaimmahat), Rymdstyrelsen (Gomuvuođaáššedovdi) galget visot mearrádusain mat váikkuhit boazodollui maiddái mearridit man olu buhtadus čerrui galgá ja man olu Sámefondii galgá (§ 18 RNF). Ággan dasa go visot ruhta ii máksojuvvo čerrui njuolga, lea ahte sámit guddet boazodoallorievtti álbmotjoavkun. Dat buhtadus mii mákso Sámefondii lea suddjen dihte kollektiiva álbmotrievtti. Dat oassi maid čearru oažžu lea peršovnnalaš buhtadus sidjiide geat áiggis áigái doaimmahit boazodoalu.
Dain sisaboađuin mat bohtet lohpedivadiin manná goalmmádasoassi čerrui, goalmmádasoassi Sámefondii ja goalmmádasoassi leanastivrraid hálddašangoluide (hálddahussii, guolle- ja bivdobearráigehččui jna. RNF § 7).
Ráđđehus mearrida juohke jagi foandastivrra evttohusa vuođul man olu foandda ruđain oažžu atnit budjeahttajagis.
Sámefoandda ruđat ožžot adnot:
- eatnamiid oastit dehe láigohit boazodollui
- boazodoalu rašunaliseremii
- iežá doaimmaide mat ovddidit boazodalu
- sámi kultuvrra ovdánahttimii
- sámi organisašuvnnaide
Stuorámus oassi mávssuin máksojuvvo Sámediggái kulturulbmiliid várás, leanastivrraide dehe iežá ulbmiliidda/prošeavttaide maid foandastivrra ohcamuša vuođul mearrida. (Rekvisišuvdnaskoviid gávnnat iežá siiddus – geahča gurutbealde.)
B. Sierra foanddat
Ráđđehus mearridii čáhčefápmohuksema oktavuođas eavttuid goht galgá ollašuhttit almmolaš beroštumiid. Juohke eavttu nammii mas ruhta galgá adnot boazodollui, lea vuođđuduvvon sierra foanda. Juste dál leat ovcci dakkár sierra foandda. Golbma dain sáhttet adnot olles boazodoalloguovllu boazodoalu ovddideapmái (6679, 6681, ja 6689). Dáin foanddain dat lea foandastivra lonen ruđaid mat eanas leat mannan riektegoluide.
Foandanr 6677 Kultsjön-reglerema buhtadusruhta
Foandanr 6679 Messaure j.ea.
Foandanr 6681 Buhtadus Olden fápmorusttega ovddas
Foandanr 6682 Unna Tjerusja boazorusttegat
Foandanr 6683 Sirges čearu boazorusttegat
Foandanr 6689 Stora Stensjön regleren
Foandanr 6697 Ruvhten čearu boazoguohtun
Foandanr 6698 Vittjärv ja Suttesa fápmostašuvnnat (dutkanfoanda)
Foandanr 6699 Vilhelmina čearuide
C. 4:13 ruhta ovttaskas čearuide
Čáhcefápmohuksema oktavuođas várrejuvvui muhtun guovlluide gos huksen erenoamážit vaháguhtii, eanet ruhta boares Čáhcelága 4 kap 13 § jelgii. Čearut gáibidit ruđa foandastivrra bakte ja čilgejit makkár ulbmiliiguin áigot ovddidit čearu boazodoalu. Dáidda foanddaide ii lasihuvvo ruhta. Buriin oasusovdánemiin lassána goitge foandda árvu vaikko dasa ii lasihuvvo ruhta. Foandastivra ii mearrit biddjo go kapitála reantofondii vai ossosiidda. Dat lea mearrádus maid guoskevaš čearru ieš galggalii váldit iežas dihte.