Sátnečilgehusat
Leat go muhtun sánit ja doahpagat mat gusket boazoealáhussii váddásat ipmirdit? Dá leat muhtun sániide čilgehusat.
Boazodoalloguovlu
Lea dat guovlu Ruoŧas gos oažžu doaimmahit boazodoalu. Guovlu lea goasii 50 proseantta Ruoŧa eatnamiin. Boazodoalloguovllus leat golmmalágán deaŧalaš váldoeatnama gos boazodoalus leat iešguđet vuoigatvuođat: Birrajagi-eatnamat (duoddarat), dálveguohtuneatnamat ja konsešuvdnaeatnamat.
Čearru
Čearru mearkkaša sihke dan geográfalaččat ráddjejuvvon guovllu gos čearru oažžut doaimmahit boazodoalu, ja maiddái dan juridihkalaš persovnna mii ovddasta boazoeaiggádiid geat leat miellahtut. Maiddái iežá vuoigatvuođat gullet boazodoallovuoigatvuhtii (geahča boazodoallolága).
Dološ áiggi rájes geavaheapmi (urminnes hävd)
Čearuid eanangeavaheapmi boazodoalloguovllus lea geavahanriekti man vuođđun lea dološ áiggi rájes geavaheapmi dehe agibeaivegeavaheapmi. Dat mearkkaša ahte eatnamat leat geavahuvvon boazodoalus nu guhká ahte ii oktage šat dieđe goas geavaheapmi álggii dehe govt geavaheapmi álggii. Ruoŧa boazoealáhus geavaha dán áiggi sihke priváhta eatnamiid ja eatnamiid maidda stáhta čuoččuha eaiggáduššanrievtti.
Birrajagi-eatnamat
Birrajagi-eatnamiid oažžu geavahit boazoguohtumii birra jagi.
- Duottarčearuide leat ”birrajagi-eatnamat” dat eatnamat mat leat gilvinráji bajábealde gitta riikkaráji rádjái.
- Vuovdečearuid ”birrajagi-eatnamat” leat ráddjejuvvon nu gohčoduvvon lappmarkráji bajábeallái.
- Jämtlándda ja Dalarna čearuid ”birrajagi-eatnamat” leat Jämtlándda leana duoddarat ja dat eatnamat Jämtlánddas ja Dalarniin maid stáhta lea sierra juolludan boazoguohtumii.
Boazoguohtunduoddarat
Boazoguohtunduoddarat lea mealgadii opmodat maid stáhta čuoččuha iežas oamastit. Boazodoallolága mielde leat sápmelaččain viiddis vuoigatvuođat ja suodji beassat doaimmahit sin ealáhusa boazoguohtunduoddariin, ja muhtin muddui maiddái vieruiduvvaneatnamiin.
Dálveguohtuneatnamat
Dálveguohtuneatnamat ožžot adnot boazoguohtumii duššefal golggotmánu 1 beaivvi ja cuoŋománu 30 beaivvi gaskka. Duottar- ja vuovdečearuide leat ”dálveguohtuneatnamat” duššefal dat eatnamat Ruoŧa boazodoalloguovllus mat eai leat ”birrajagi-eatnamat” ja konsešuvdnaeatnamat.
Konsešuvdnaboazodoalu guovllut
Son guhte lea sápmelaš sáhttá oažžut lobi (konsešuvnna) doaimmahit boazodoalu Norrbottena leanas (Gállása ja Durdnosa johkalegiin) guhkes áiggi geavaheami geažil. Dáin nu gohčoduvvon konsešuvdnaguovlluin doaimmahit boazodoalu birra jagi. Lohpi addá maiddái rievtti doallat geahččobohccuid sidjiide geat oamastit dehe atnet eanandoallogiddodagaid guovllus. Dat eanandoallit dehe eanageavaheaddjit ožžot eaiggáduššat 30 bohcco dehe unnit guhtiinai.
Bruttoareála
Bruttoareála lea olles dat guohtunguovlu mii lea čearu hálddahuslaš čearurájiid siskkobealde ja maid čearru lea čilgen vieruiduvvanguovlun. Bruttoareálii lohkkojit maiddái omd gáissát dehe iežá eatnamat mat eai anit boazoguohtumii.
Nettoareála
Dat eatnamat maid sáhttá atnit boazoguohtumii maŋŋel go lea eretrehkenastán eanansisabahkkemiid ja iežá lunddolaš eavttuid mat dagahit boazodoalu ovdii.
Riikkaberoštupmi
Riikkaberoštupmi mearkkaša guovllu, báikki dehe ovttaskas objeavtta mii lea erenoamáš mearkkašahtti riikii ja mii lea almmolaš beroštupmin. Eaktun šaddat riikkaberoštupmin lea ahte das lea erenoamáš mearkkašupmi dasa gullevaš servodatsuorggis ja dat galgá suddjejuvvot váikkuhusain. Boazodoallu lea riikkaberoštupmi. Iežá riikkaberoštumit leat earet iežá raŧit, minerálariggodagat, luonddugáhtten, kulturbirrasat, guolásteapmi ja olgoeallin.
Resilieansa
Resilieansa lea vuogádaga guhkilmas nákca gierdat nuppástuvvamiid ja ahte ovdána. Resilieansa lea sihke dat ahte gierdá streassa dehe nuppástuvvamiid, ja ahte nahká hukset deaŧalaš funkšuvnnaid maid soaitá massán:
- Bohccui sáhttá leat dat ahte ceavzá garra dálvvi guohtunroasuid.
- Čerrui sáhttá leat dat ahte gierdá eanet sisabáhkkemiid čearu eatnamiidda. Dat sáhttet leat bieggafápmu, ruvkket ja turisma dehe dan ahte gierdá diggeášši sihke ekonomalaččat ja psykososiáladit.
- Boazoeaiggádii sáhttá leat dat ahte nahká čoavdit stuora ekonomalaš táhpa meahceeallevahágiid geažil.