Sámi boahtteáigi lea fáddá Sámedikki allaáiggálas rahpamis
Moadde mearkkašahtti guossi bohtet Gironii disdaga 25 b.borgemánus go Sámedikki allaáiggálaš rahpan dollojuvvo Girona gávpotviesus. Ruvdnaprinseassa Victoria boahtá. ON:a bistevaš foruma ságadoalli, Victoria Tauli-Corpuz Filippinerna suoluin doallá rahpansága vihaheamis. Dasalassin sámi mánáin ja nuorain lea oinnolaš rolla rahpandilálašvuođas.
Eanadoalloministar Eskil Erlandsson ja Integrašuvdna- ja dásseárvoministar Nyamko Sabuni boahtiba maiddái Sámedikki rahpamii. Eará gaskariikkalaš guossit leat e.e. Lee Swepton, Fránska/USA ja James Stott, Alaska.
Koara Sámi Jienat galget lávlut ja juoigat. Sámedikki válgalávdegottis lea leamaš sárgungilvohallan jođus fáttain ”Sámi boahtteáigi”, vuoiti lea Therese Labba ja son oažžu fuomášumi rahpandilálašvuođas. Govva mainna son vuittii oidno prográmmabláđi bajildusas.
Markerendihte nuoraid mearkkašumi sámiid boahtteáiggis lea válgalávdegoddi válljen diktit lahtuid Sámedikki nuoraidráđis čađahit lahtuid nammačuorvuma. Nuoraidráđđi lea veahkehan válgalávdegotti olles válgaproseassas, sii leat geahččalan oažžut nuoraid čálihit iežaset jienastuslohkui ja nuoraidráđđi lea ieš dahkan válgafilmma.
Lea dásseárvosaš Sámediggi mii dal čoahkkána. Sámedikkis lea 31 lahtu ja 15 dain leat nissonat. Ordniiduvvan dievasčoahkkin álgá disdaga dii. 16.00. Álbmut Viesus ja joatká gaskavahku dii. 11.00. Dalle mii oažžut diehtit geat bohtet čohkkát stivrras, gii válljejuvvo stivraságadoallin, geat nammaduvvojit čoahkkinjođihangoddái ja gii válljejuvvo ođđa ságadoallin Sámedikkis.