|   | Varriistâllâm  lâi uási anarâšâi ärbivuáválâš vyehi asâttiđ sämisiijdâ kuávluid. Sämisiijdâ enâmeh  já čääsih lijjii suuvâi haaldust. Uđđâ äigi lâi kuittâg puátimin, veikkâ hitásávt.  Vuosmuu uđâstáálu vuáđudij anarâš Juhháán Nijlâskandâ Aikio 1740-lovvoost. Kiro  sijdâ lâi tolemuu uđâsaassâm kuávdáš, kuus 1700-lovo pelimuddoost puáttâm vuosmuuh  läddliih riemmii oovtâst anarâšâiguin vuáđudiđ uđâstááluid. Toimâ nanosmui  1830-lovo rääjist, ko anarâšah jiešmieldlist vuáđđudškuottii tááluid pirrâ Aanaar.  Koddesalâsij huánánem, šiiveettuálu lasanem, viggâmuš torvodiđ  /turvâstiđ/ puáris vuoigâdvuođâid já viärurijjâvuođâiveh kiäsuttii uđâstálui vuáđđudmân.
 Puohnâssân Anarân šoddii 121 uđâstáállud, main anarâšâi vuáđudem tááluh lijjii  65,3 %, eres sämmilâšjuávhui, iänááš puásuisämmilij 7,4 % já syemmilij 27,3, %.  Tááluh Anarist vuáđuduvvojii sämmilij ärbivuáválâš áigápuáđui vuáđuld, ko piäldu  ij puáhtâm viljâliđ puorij puátusijguin. Esivääldi mittomeerrin lâi kidânjâs aassâm, návt virgealmaah puohtii jyehináál  älkkeebeht kocceeđ ässeid. Siämmâst sämmiliih halijduvvojii finniđ eres väldikode  náálá táluvuáháduv pirrâdâhân.
 
 Ko lii saahâ uđâstááluin, šadda táválávt kove ruuvnâ ohtsâšenâmân vuáđudum tááluin.  Kuittâg aassâmsajeh, moid tááluh Anarist vuáđuduvvojii, lijjii ässeidis puáris ärbienâmeh.  Madâräijiheh lijjii navdâšâm enâmijd já čaasijd sämiviäruenâmin pááihui tovláá  rääjist. Uđâsaassâm mield puáris ärbivuáválâš eennâmkevttim finnij uđđâsubboid-uv  haamijd, veikkâ uđâstálui tuálu vuáđudui viehâmuudon ärbivuáválâš áigápuáđoid, tegu  šiiveettuálun já kyelipiivdon, motomin puásuituálun.
 
 Mecciniijtoh navdâšuvvojii jiejâs suhâkuávlust varriistâlmân kullee uássin, aainâs-uv ton rääjist ko aalmug  oomâi šiiveettuálu. Omâstem- já navdâšemvuoigâdvuođâ  čáitusin niijtoid puovtij áiđuđ, et siämmâst toh  suojâluvvojii poccuin. Mecciniijtoid puovtij väldidiđ kukken-uv. Toh nabdojii ovtâskâssáid  kullojeijen, ijge kihheen eres uážžum taid väldiđ kiävttusis. Návt šoođâi tovláá  naavdâšmân vuáđuduvvee vuoigâdvuotâ. Anarâšâi puáris kyeli- já aassâmkiedih uáinojii  uđâstálui vuálá tärhistum táluenâmij nijtton. Niijtoh puohtii leđe maaŋgah já toi  väldidem lâi kiddâ tallaa ääigi aassâmlaavâin já -asâttâsâin. Ive 1858 kiäisárlâš  ciälkkámuš maŋa táluenâmijd viggii pyehtiđ aldeláá  táálu. Káártáh ráhtojii harvii. Haldâšemvuoigâdvuotâ  vaađâi niijtoi karsâm.
 
 Eellimiävtuh čovgâneh
 
 Ko anarâš vuáđudij uđâstáálu, tálueennâmnaavdâšmáid kullojii valjeest kyeličääsih.  Tovlááh juo madâräijihij kiävtust lamaš kyeličääsih tärhistuvvojii uđâstálui kuálástusvuoigâdvuottân.  Ovtâskâsâi kyeličasij lasseen tááloid šoddii sijdâkuddijn ohtsiih čääsih, návt jis  uđâstáálu vuáđudui vijđásub sijdâkoodán. Váldu-uáli kullui iänááš juurdâštijn ohtsáid  kyeličassijd. Aanaar kyelisämmilijn, kiäin ij lamaš uđâstáálu, lijjii siämmáánáál  ovtâskâs kyeličääsih já sii vuoigâdvuođah aainâs-uv vala 1800-lovo pelimuddoost  lijjii siämmáá-árvusiih uđâstálulij vuoigâdvuođâiguin. Vuoigâdvuođah sirdâšuvvii  ärbin suhâpuolvâst nuubán, toh sirdâšuvvii näimilitoi pehti suuvâi kooskâst, toh  uástojii já vuábdojii  já taid puovtij finniđ tálupuárrássopâmuš pehti.
 
 Aanaar vuosmuš ruuvnâmeccitorppá vuáđudui ive 1892. Torpái vuáđđudmij keežild aassâmviäsui  meeri šoodâi masa kyevtkiärdásâžžân. Vuosmuu muddoost torpáh lijjii juo tallaah  kuálásteijee- já puásuisämmilij aassâmviäsuh, moh finnejii ruuvnâenâmist virgálâš  sajattuv. Vuáđudeijen lijjii meiddei läddliih. Staatâväldi stivrij aassâm ruuvnâmeccitorpái  kuávlun, ko eellimtohálâš já tuárvi stuorrâ viljâlemtálui vuáđudem lasaneijee aalmugân  ij lamaš innig Anarist máhđulâš. Meccikevttim kocceem čavgejui, muorâ- já jävilväldim  räijejui. Aalgij leđe saahâ ruuvnâmecij vuáđđudmist já mecij suoijâlmist. Siämmái  aaigij eelij anarâšsiärvádâh stuorrâ nubástusâi áigáduv eellimiävtui čovgânem keežild.  Meid syemmilij aalmug stuárui. Puásuisämmilij varrim stuorrâ riggoduvâidiskuin  já vijđes kuávluid vättee áigápuáđuidiskuin nubástutij kuávlu jiejâs sämmilâšsiärváduv  árvuoornig.
 
 Toi sämmilij sajattâh, kiäh lijjii huksim aassâmviäsuidis kuávloid, maid ruuvnâ  riemâi kocemáin anneeđ jieijâs omâdâhhân, hiäjusmui. Meccihaldâttâh viigâi jyehináál  toollâđ tärhis lovo ruuvnâ enâmijn ässee sämmilijn. Jis lâi máhđulâš, te juo valmâš aassâmviäsuh nubástuttojii ruuvnâmeccitorppán. Uási  puásuisämmilijn vuáđudii uđâstáálu tâi oostij taggaar olssis, uási finnejii love  ruuvnâmeccitorpá vuáđđudmân. Riävtui uđâstálui vuáđuden šoodâi váduhubbon 1800-lovo  loopâpel puáđidijn.
 
 Ko Meccihaldâttâs uusâi ruuvnâ lijge-enâmij sierrim Anarist, kiäsutteijen lâi máhđulâš meeccijn finnâšuvvee ekonomâlâš ävkki.  Lijge-enâmij koskâpuddâsii sierrim maŋa staatâ vyebdiškuođij Aanaar vuovdijd já  vuosmuuh stuorrâjyehimtooimah algâttuvvojii ive 1911. Meccikonstušem koskâlditij  jyehimijd, moh lijjii joođoost. Ive 1925 šoodâi laahâ stuorrâjyehimist já viärunpiejâmist taavaapiäláin kieldâin já eidusâš stuorrâjyehimtooimah  algâttuvvojii Anarist 1930-lovvoost. Ruuvnâmeccitorpáh rievdâduvvojii jiečânâs táállun.  Nubbe mailmsuáti koskâlditij jyehimtooimâid, main váldu-uási tahhojii 1950- já  1960-lovvoin. Stuorrâjyehim nubástutij meiddei aanaar sijdâjuávu.
 
 
 Tarja Nahkiaisoja
 
 | 
                                   
 
 |