|   | Vuosmuš historjalâš tiätu skandinaavilâš puásuituálust lii ivveest  870 mKr, kuás taažâ sijdâhovdâ Ottar, kote lâi riges kävppijâs Tave-Taažâ  Halogalandist, omâstij 600 puásujid. Tuođâliih puásuiomâsteijeeh láá kuittâg táiđám  leđe Ottar viärusämmiliih. Lii čielgâs, et puásuituálu lii šaddaaš ain-uv puárásub  ääigist. Mon čuuvtij puárásub ääigist, ij lah tiäđust, mut ovdâmerkkân kiinaliih  käldeeh tietih mainâstiđ, et Baikal kuávlust poččii äälduid juo 500 mKr. T. I.  Itkosii mield puásuituálust ferttee leđe tyehin juo kuhes ovdánem, ko mielkkituálu  lii kullum ton nuorâmussáid juvssoid.
 Taažâpele tiäđui mield anarâšah  lijjii kenigittum jođettiđ pirkkallijd Jieŋâmeerâ riidon. Tađe várás sijjân koolgâi väridiđ vuájáán- já kädiseergijd. Vuosmuš  kirjálâš mainâšume pirkkallijn lii ivveest 1328, ko ruuvnâ njunošeh halijdii jyehiđ  tavekuávluid jieijâs ovdâpirrâduvváid. Pirkkalliih iä toos tuuttâm, pic vaidâlii  já vuoittii. Nuuvtpa kunâgâs Erik Maunukandâ nanodij ive 1358 pirkkallij sierânâsvuoigâdvuođâid,  moi mield sii väldi lâi iävtuttem taavaapiäláin kävppikuávluin. Pirkkalliih juohhii  täid kuávluid koskânis já viärukyeddimvuoigâdvuođah sirdâšuvvii ärbin eejijn kandáid.  Káártást “Lappmarker” čiälgá pirkkallij viärukyeddimkuávlu vijđesvuotâ, main nuorttiimus  lâi masa tááláá Laapi lääni stuárusâš, moos kuulâi eres lasseen Aanaar kuávlu ollásávt  já peeli Varjâvuonâst. Pirkkallij viärukyeddimvuoigâdvuođah seiluu ain ive 1554  räi. Talle Kustaa Vaasa meridij viärukyeddim sirdemist ruuvnân. Sämikävppi paasij  ain-uv pirkkallij vuoigâdvuottân, et tilálâšvuotâ ij muttum ollágin.
 
 Viärukyeddimvuoigâdvuođah  sirdâšuvvii pirkkallâšsuhâlâš sämisundeid já pirkkallijn šoddii ruuvnâ virgealmaah.  Sij kuoddii viäru Anarist kidâ ton räi, ko anarâšah šoddii Suomâ stuorrâruhtinâskode  vuálásâžžân ađai ive 1809 räi. Lii jurdemist, et ubâ tuom ääigi 1300-lovvoost  1800-lohon, satâččii anarâšah kunâgâsâs sundeid merâriidon.
 
 Anarâš puásuituálu
 
 Ij lah tärkkilávt tiäđust,  kuás puásuituálu Anarist lii álgám, mut amahân te vissâ tot lii tábáhtum ovdil tuon  vuossâmuu pirkkallâšmainâšume. Aalgâst puásuimereh láá vissâ-uv lamaš viehâ uceh,  ko válduáigápuátu lâi kyelipivdemist já piärgu-uv finnij táválávt kuudijn já eres  meeci huáđđoin. Poccuuh kiävttojii tuše vuájáán-  já kädisergin sehe koddepiivdost hokâttâsellen. Motomeh ovtâskâstiäđuh  puásuimeerijn láá tiäđust. Ovdâmerkkân mottoom anarâš lâi toollâm tälviv 1724 vittâ  poccuu lääbžist, maid sirdâččij peivijmield. Ive 1750 lijjii Anarist 62 puásuialmajid,  kiäh omâstii ohtsis 500 puásujid. Ive 1805 lijjii Anarist 64 perrud, main tuše  30 perrust lijjii poccuuh. Puásuimereh lijjii lasanâm 1700 poccuu räi, mii toovâi  koskâmiärálávt 15 – 20 puásujid omâsteijee kuáttá. Ive 1867 poccuid omâsteijee anarâšperrust  lijjii poccuuh 20 – 60, motomin joba čyeti-uv puásujid.
 
 Tovláá ääigist anarâš puásui-ive  algâttij porgemáánu majemuu oho “vuosmušokko”,  mii kullui love oho kukkosii nommâokkokuálusân. Talle ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán-  já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. Vuájáánergiäigi nuuvâi kuittâg 1960-lovo loopâkeččin  moottorkiälhá puátimân já ihečuátásâš ärbivyehi taan uásild potkânij. Puásuituálu  teknistume keežild maaŋgah eres-uv tallaa ääigi puásuitipšomtooimah láá sirdâšum  historján. Tááláá-áigásii puásuituálust kiävttojeh išeniävvun tekniik majemuuh juuvsoh,  tegu tiätumaašin, mätkipuhelin, GPS-piergâs, helikopter, kirdemmaašin, meccimoottorpyerá,  pehhee, moottorkiälkká já auto.
 
 Peskâ kiävttoo ain-uv, veikkâ  tot álgá leđe tááláin anarâšâin já kenski orjâlâšâin-uv härvinâš. Jis “porgepeeskâ”  haahâm kuittâg šadda äigikyevdilâžžân, ferttee turvâstiđ puáris vuáhán já vyelgiđ  pisso vijlâsijn “tovláá puásui-ive” aalgâst (porgemáánu loopâkeččin) miäcán usâstâllâđ  vuovâs vyesinaahkijd.
 
 Puásui-ihe  álgá
 Tááláá-áigasâš puásuituálust  puásui-ihe álgá vyesi šoddâmist ađai vyesimáánust, mii lii nomâttum vyesi mield “vyesimáánnun”. Motomeh puásuialmaah  kyeditteh álduidis tađe várás huksejum koskâpuddâsijn aaiđijn já talle vyesih šaddeh  merkkejuđ taađeest, ko toh šaddeh. Motomijn puásuialmain lii nk. miärkkumäiđi kyeddidääiđi  aldasijn, kuus vyesiáálduh jođettuvvojeh kyeddid nuuhâm maŋa já vyesih vittáduvvojeh.  Motomeh puásuialmaah lyettih toos, et vuássááh šaddeh merkkejuđ puáttee täälvi pygálusâi  ohtâvuođâst. Tovláá ääigist anarâš puásuialmai čonâdij alduidis juo cuáŋuimáánu  pelimuddoost já taađeest ko vuássááh šodâdii, sun vittádij taid já luoštâlij  áálduid. Motomeh anarâšah merkkuu vuosijdis nk. kesimiärkkumijn kesi- já syeinimáánust.  Talle “puásuialmaa reeŋgah” ađai čuoškah čuákkejii poccuid jeggijolgâdâssáid já  tuoddâráid.
 Čohčâmáánu majemuu ohhoost,  mii lii nommâohhoin viiđâd já lii “Mikkâlmâsokko”, álgá roovvâd. Talle kievrâmusah  sarvah čuákkejh áldučurruid, maid cogâdeh ubâ roovvâdääigi. Roovvâdäigi pištá suullân  kuttâ oho já nohá nommâokkopaje majemuu ookon ađai “Pyhámestookon”. Toi aaigij muáttá  meiddei pisovâš muottuu Aanaar kuávlun já pygálusah älgih. Já veikkâ peeivih uánáneh  já piäiváš luástádât muádi mánuppaje kukkosii skaamân, te puásuialmaa pargopeeivih  peri kukkoh. Pygálusah láá kijvásumos muddoost ovdláhháá juovlâi já tááláá  ääigist viggoo-uv toos, et aainâs-uv njuovâmeh šodâččii toohuđ ovdil juovlâi.
 
 Tälviäigi
 
 Juovlah puátkejeh meiddei  hoppuus puásuialmai tooimâid. Jis čohčâ lii lamaš pygálusâi háárán liijgás piivvâl  já muottuuttem, te koskân pááccám pygálusah juátkojeh juovlâi maŋa nuuvt kuhe, et  tárbuliih pargoh šaddeh porguđ. Tast maŋa poccuuh luáštojeh tälvikuátumân. Jieškote-uv  sijdâkoddeest láá jieijâs tälvikuáttum- já kesikuáttumkuávluh. Jis pygálusah juátkojeh  kuhás juovlâi paijeel, noreh motomeh puásuialmaah čuávjiálduidis njuolgist toid  väridum kyeddidaiđijd vyerdiđ kyeddid. Tááláá ääigist anarâšah láá Mudusjäävri,  Njiävđám, Vääččir, Paččvei, Avveel, Pänituoddâr já Myeđhituoddâr palgâsijn.
 Pygálusâi nuuhâm maŋa puásuialmaah taheh jotkâjáludem pyevtittâssáidis, tegu piärgui  čuoppâm, kuškim, suovâstem, purkittem jno. Ko puásui-ihe aldanškuát loopâ,  motomeh puásuialmaah rahttâtškyeteh kyeddidmân, ko oppeet uási puásuialmain kuođât  kyeddid luándu haaldun já miärkku vuosijdis iäskán puáttee täälvi ääigi.  
 Uccpárnáá Vuoli Ilmar
 
 | 
      
        | 
          
            |  |  
            | Matti Sarre vittád koddepeelji Pänituoddâr palgâsân kullee Pähtijäävri  pygálusääiđist. |  |                  
      
        | 
            
              |  |  
              | Pygálus Čivtjuv ääiđist Anarist. |  |          
      
        | 
            
              |  |  
              | Puásuialmai Petri Mattus vyesimiärkkumijn Menišjäävrist. |  |    |