Iešalddis lei organiseren álgán sihke Ruo¼as ja Norggas nuo 1904. Ruo¼as geah„„aledje máttasámit „ohkket sihke boazosámiid ja eará sámiid seammá servviide, muhto ii dat lihkostuvvan, boazosápmela„„at várra balle massimis vel daid unnánaš vuoigatvuoðaid mat sis ledje jos álggašedje doarjut sin geat ledje boazodoalu olggobealde. Seammá sullasaš searvvit ihte 1908:s máttasámiid gaskkas Norggas ge. Sihke Norggas ja Ruo¼as adde olggos bláðá¿a, Lapparnas Egen Tidning (1904-1905), Samefolkets Egen Tidning (1918 rájes) ja Waren Sardne (1910-1913, 1922-1927).
Ruo¼a bealde davvisámit unnán serve dáid doaimmaide ovdál go 1930-jagiin. Muhto Davvi-Tromssa ja Finnmárkku vuotnaguovlluin boðii politihkalaš lihkadus johtui sámiid gaskkas 1904:s mii doalvvui Sáppáid Issáha (Isak Saba) Stuorradiggái guokte áigodahkii (1907-1911). Máddin organiserejedje boazosámiid, davvin gis vuotnaguovlluid guolásteaddjiid ja smávvadálola„„aid. Vuotnasámiid lihkadusas ge ledje bláðá¿at, Sagai Muittalægje (1904-1911) ja Samealbmug (1921-1922). Dán lihkadusa váldoulbmilin lei bargat Norgga eiseváldiid dáruiduhttinpolitihka vuostá. Waren Sardne ja Sagai Muittalægje bokte nagadedje mátta- ja davvisámit „atnat oktavuoðaid gaskaneaset mat das rájes leat bisson botketkeahttá. Davvisámiid lihkadus maid lei dovddus Ohcejogas, doppe lohke Sagai Muittalægje.
Searvvit o¿¿o fargga váttisvuoðaid, muhto 1917 rájes ealáskii searvemokta fas sihke davvin ja máddin. Dáid jagiid dolle má¹ga stuorra „oahkkima, Troandimis (1917, 1921), Östersunddas (1918), Tromssas (1919) ja Deanus (1919, 1920). Dasa lassin ledje ráhkkanan „oahkkimiid sihke Bossegohppái (1919) ja Tromsii (1921), mat dattege eai lihkostuvvan go olbmot eai boahtán. Erenoamá¿it lei Tromssa „oahkkima áigumuš dea¼álaš: Sii áigo „ohkket mátta- ja davvisámiid ovtta lihkadussii, ja soahpat politihka alde. Eiseváldit ledje nammalassi geah„„alan, ja buorre muddui nagadan, háddjet sápmela„„aid dainna vugin ahte davvisámiid gáibádusat biddjojedje máttasámiid beroštumiid vuostá.[2]
Sihke davvin ja máddin geah„„aledje vuoððudit riikkaservviid; Lapparnas Centralförbund Ruo¼as (1904-1905, 1918-1923), ja Sámi Sentralsearvvi Norggas (1919-1921). Ruhtavátnivuohta dagai dattege veadjemeahttumin doallat riikaservviid badjin. Eiseváldit eai Ruo¼as eai ge Norggas háliidan doarjut searveceggema ruðala„„at, eai ge suovvan sin „oaggit ruða vuorbádallamiid vuovdima bokte, nu ahte sámelihkadus hávkkai „iegus ja rabas vuostálastima gea¿il. Máttasámiid gaskkas ledje nissonat guovddá¿is organiseremis, mii lei eisevádiide ártet, ja dagai sidjiide váddáseabbon váldit sámelihkadusa duoðas.[3]
Sámelihkadus váinnui nappo 1920-jagiin sihke davvin ja máddin. Sivat dasa leat moattilágánat:
(a) Eiseváldit eai man ge láhkái váldán vuhtii sin gáibádusaid, erenoamá¿it lei nu Norggas. Ruo¼as lei sámiin buorre veahkki muhtin Riikabeivviid liberála politihkáriin boazodoalloáššiin. Ruo¼as goittot dohkkehuvvui ahte sápmela„„at galge beassat buktit ovdán oaiviliiddiset stuorát „ielggadanbargguid oktavuoðas. Eiseváldit oainnát dorjo Östersundda (1918) ja Arvidsjaur (1937, 1948) „oahkkimiid ruðala„„at juste dan várás.
(b) Eiseváldit geah„„aledje kontrolleret sápmela„„aid organiserema. Sihke Norggas ja Ruo¼as ámmátolbmot „uvvo „oahkkimiid, ja nevvo sámiid ovttaskasáššiin. Go áššit bohte eiseváldiide, de seammá virgealbmát dávjá ie¿a meannudedje sápmela„„aid gáibádusaid.
(c) Finnmárkku vuotnaguovlluin geavai vel nu ahte ruoššagávpi nogai vuosttaš máilbmesoaði áiggi. Dát gávpi lei rahpan vuotnasámiide geasiáiggi varasguollegávppi, ja go nogai, de gárte sámit hui lossa sosiálalaš dillái. Go vuotnasámiid lihkadussii ii meinnestuvvan caggat dáruiduhttinpolitihka, de orui vuotnasámiide buoret searvat bargilihkadussii, mii badjánii seammá áiggi go sámelihkadus. Dán guovtti lihkadusain lei juo álggu rájes muhtin lágán ovttasbargu, Sáppáid Issát lei omd. virggála„„at Norgga Stuorradikkis Bargibellodaga áirrasin. Dattege ii dorjon Bargiidbellodat riikkadásis sámelihkadusa gáibádusaid, lei dušše báikkálaš ovttasbargu válggaid oktavuoðain.
1930-jagiin Davviriikkain eai gávdnon šat go moadde báikkálaš searvvi máttasámiid gaskkas. Muhto dán áiggi iðii nuppelágán searvedoaibma mii gárttai stuorra veahkki go sámit fas ceggešgohte servviid nuppi máilbmesoaði ma¹¹á.
‚uvgehussearvvit ledje erenoamáš dan dihte go áiggi mielde jorre politihkalaš searvin. Danin lea veara dárkileabbo geah„adit sin doaimmaid.
Dasa lassin iðii 1973:s vel okta sámeáššiid doarjjasearvi, nammalassi Koltta-asiain Kannatusyhditys r.y. Doaibmabáiki lea Roavvenjárga. Dát searvi lea ásahuvvon veahkehan dihte nuortala„„aid. Searvvis leat maiddái kultuvradoaimmat ja servodatovddidanbarggut sihke ‚eavetjávrris ja Nellimis.[6] Searvi dattege ii leamaš oidnosis Sámiráði ja sámekonferánssa doaimmain, ja ii gártta šat namuhuvvot dán girjjis.
Sabmelaš-bláðði oa¿¿ugoðii ruhtadoarjaga stáhtas 1935s, muðui ledje miellahttoruðat ja miellahtuid skea¹kkat dea¼ála„„at Sámi ‚uvgehussearvvi ruhtadeapmái. Testamentáralaš skea¹ka 1952:s dagai omd. viðátoasi dan jagi sisaboaðuin.
‚uvgehussearvvi doaimmain lea girjegoastideapmi erenoamáš fuomášahtti. Girjjiid olggosaddin boðii johtui 1935:s Tuomo ltkonen girjjiin Samikiel Abis - Lapinkielinen aappinen, masa Samuli Paulaharju lei sárgon „uoði gova.[7] Vuosttaš logi jagis bohte 15 nummira, ja 1994 rádjái ledje dán „álaráiddus almmuštuvvan 49 nummira.
Searvvis gárttai hui olu doaibmamuš eváhko ma¹¹á, ja erenoamá¿it Robert Crottet ruhta„oaggindoaimmat Eurohpas bukte olu ruða nuortala„„aide veahkkin. Crottet veadjá leat „oaggán 5 mill. boares márkki oktiibuot, ja dasa lassin oa„„ui searvi vel stáhtas ruða veahkkebargguide.
Searvvis ledje moadde„uohte miellahtu 1930-jegiid loahpas, lohku badjánii 500 rádjái 1940-jagiin, ja 1970-jagiin ledje 800:s searvvis fárus. Eanáš oassi miellahtuin ledje suopmila„„at, 1970-jagiin lei dušše viðátoassi miellahtuin sápmela„„at. Muhto searvvi iešgovva lei, nu go Kalle Nickul „álii 1954:s: '(...) sabmela¿¿ai iešdoaimma tuvdim.'[8] Danin lei searvi oalle mieðamanas sámiid ie¿aset áigumušaid doarjut, ja maiddái veahkehit johtui.
Sámi ‚uvgehussearvi lei okta dain golbma sámeustibiid servviin mat bovdejedje vuosttaš sámekonferánsii 1953:s. Dát searvvit válde muhtin muddui Sámi ‚uvgehussearvvi ovdagovvan ie¿aset doibmii, muhto sámeustibiin ledje muðui ge dieðalaš ja virggálaš oktavuoðat, ja sis ledje oahppásat viidásut máilmmis ge. Dáid kontavttaid ávkkástalle juohke oktavuoðas gos lei sáhka gilvit dieðu sápmela„„aid birra ja áddejumi sin gáibádusaide. Sámi ‚uvgehussearvvi birra „állá Samuli Aikio:
'Ovtta „ájahusa oktavuoðas, mii dollui Helssegis 1951, searvi olggosattii stuorra prentehussan brošura 'Dieðut sámiid birra', mas lei suoma-, ruo¼a-ja ea¹galasgielat deaksta. Ovddabel máinnašuvvon Sámeáššiid komitea evttohusas Nickul doaimmahii oaneduvvon ea¹galasgielat lágadusa. Dakkar árvvusadnojun olggosaddojumit go Journal of Royal Anthropological Society ja National Geographic Magazine o¿¿o maiddai „állosiid searvvi lahtuin (1954). Jagi 1955 searvi fálai ie¿as lahttun Eurohpa Álbmot„earddaid Unionii (FUEN) ja rabai nu odda fásta kanála Gaska-Eurohpa guvlui. Davviriikkalaš dásis šattai hui mearkkašahttin oktasašbargu Sorbonne universitehtain (Paris), dasgo dan bokte bohte vuosttamuš konferánsa„ilgehusat ea¹galas- ja fránskkagillii girjjiin The Lapps Today I-II (1959 ja 1969).'[9]
Sáme-Ätnam válddii Sámi ‚uvgehussearvvi ovdagovvan, muhto gárttai deattuhit duoji, giela ja eará kultuvrra ovddideami eambbo go ‚uvgehussearvi lea dahkan, erenoamá¿it ma¹¹á go Ruo¼a Sámiid Riikkasearvi vuoððuduvvui 1950:s ja bargagoðii boazodoalloáššiiguin.[11] Erenoamá¿it lea searvvi duodjelávdegotti bargu lihkostuvvan bures. Searvvi duodjekonsuleanttat leamaš dea¼ála„„a dakko dáfus, ja maiddái searvvi duodje„ájáhusain 1960-jagiid rájes leamaš stuorra mearkkašupmi.[12]
Searvi reorganisrejuvvui 1969:s, ja rievdadii namas; Sáme-Ätnam, förening för samisk kultur. 1983 rájes lea Sáme-Ätnam riikasearvin, muhto oaivilat leat sierranan sámiid gaskkas searvvi historjjás. Riidogaskaoapmin lea man muddui searvi álggus lei sámesearvi vai „uvgehussearvi, ja goassá rájes searvi doallagoðii riikka„oahkkimiid nu ahte dan sáhtii goh„odišgoahtit riikasearvin.[13]
Muhtimat leat „uo„„uhan ahte sii geat gárte NBR olggobeallái „oagganedje Sámiid Searvvi duohkái go dat vuoððuduvvui Norgga oaivegávpogii ovdalaš juovllaid 1948.[15] Searvi galggai leat sámiid deaivvadanbáiki, muhto šattai fargga váttisvuoðaid sisa.
Searvebargu boðii fas johtui 1950:s. Dán vuoru lei áigumuš bargat politihkala„„at, ja searvvi duohken ledje álggu rájes Heandarat Hánsa rohkki (Hans J. Henriksen), ja muhtin sámestudeanttat, daid gaskkas Reidar Hirsti, Hjalmar Pavel ja Hans Guttorm. Sii bivde maiddá doarjaga dá¿ain, ja go bovdejedje nuppi vuoððudan„oahkkimii 1951:s, de ledje „uohtenáre dovddus dá¿a ge „állán bovdejumi vuollái. Searvi oa„„ui 120 miellahtu vuosttaš jagi, ja golbma jagi ma¹¹á ledje searvvis badjel 200 miellahttu.
Bovdejumis daddjui ahte searvvi ulbil lei gilvit dieðuid sámiid birra ja dakko bokte buoridit sin dili. Dan áigo dahkat vuosttamu¿¿an jahkegirjji bokte. Jahkegirji, Sámi Æl'lin / Sameliv, boðii 1952 rájes golbma geardde 1958 rádjái. Searvi oa„„ui dasa ruða Norgga Dutkanráðis (NAVF). Searvi vuoððuduvvui skabmamánus 1951, ja áiggui fievrridit várrugas „uvgehusbarggu, nu go boðii ovdán das maid Asbjørn Nesheim dajai preassakonferánssas go bovdejedje searvvi vuoððudeapmái. Searvi ii galgan man ge láhkái 'bargat dáruiduhttima vuostá. Min bargun ferte leat váttisvuoðaid oa¿¿ut oidnosii'.[16]
Asbjørn Nesheim lei vuosttaš ovdaolmmoš, ja su sadjái boðii Kristian Nissen 1951:s ja doaimmai moadde jagi. Nesheim šattai ma¹¹á sámegiela ja -kultuvrra professorin Oslo Universitehtas. Son lei ovdaolmmoš Sámekomiteas mii barggai gaskal 1956 ja 1959. Eanášoassi Sámekomitea lahtuin ledje várra Sámi Searvvi miellahtut ge.
Sámekomiteas gárttai Nesheim evttohit hui radikála jurdagiid, muhto eará sámeustibat eai várra lean seammá radikála. Kristian Nissen (1879-1968) lei ollen penšunistaahkái go šattai Sámi Searvvi ovdaolmmo¿in. Son lei báhppa ja barggai maiddá jagiin 1913-26 boazodoallodárkkisteaddjin. Son oa„„ui juo árrat stáhtusa 'sápmelašdovdin' ja 'boazodoallodovdin', ja gárttai má¹gii rávvet eiseváldiid mo meannudit sápmela„„aid gáibádusaid, sihke nuppi máilbmesoaði ovdál ja ma¹¹á. Son gulai patriárkala sámeustibiid jovkui, sii geat áinnas veahkehedje sámiid, muhto eai beroštan olu sin oaivilin. Per Fokstad lei ovdamearkka dihte 1920-jagiin buktán skuvlaplánaid parlamentaralaš skuvlakommišuvnna ovdii, gos ee. lei „ujuhan oððaseamos pedagogihkalaš jurdagiidda. Nissen celkkii dasa ahte 'jienasteapmi sámiid gaskkas gal vissásit ii gárttaše doarjut Fokstad viiddis plánaid ja jurdagiid'. Nissen dagai nappo ášši politihkalaš, ii fágalaš, áššin. Hjalmar Pavel, gii gárttai Nisseniin ovttas bargat sihke Sámi Searvvis ja dan lávdegottis mii plánii Sámiráði ásaheami gaskal 1953 ja 1956, muitá Nissena 'buorredáhtolaš' sámeustibin, muhto sámit gal eai galgan maidege jienádit ie¿aset áššiid birra.[17]
1948 searvvi namma lei 'Sámiid Sær'vi'. 1951 rájes gárttai namma 'Sámi Sær'vi'. Nammamolsuma duogáš lei earret eará ahte searvi ii lean sieiva sámesearvi, eanašoassi miellahtuin ledje dá¿a sámeustibat. Muhtin Deanu sápmelaš, Henrik Ravna, gii lei sámepolitihka vuostá, lei cuiggudan ahte ovddeš nama, Sámiid Sær'vi, mearkkašupmi lea 'sápmala„„aid searvi'. Danin lei dárogielat jorgalus, Samisk Selskap, boastut. Jorgalus liv„„e galgat 'Samenes Selskap'. Searvi doalahii jorgalusa, muhto rievdadii sámegielat nama.
Oslos fertejedje nappo guktii geah„„alit ovdál go nagadedje cegget searvvi. Vuosttaš gearddi geah„„aledje cegget searvvi sámiid váras, muhto das ii boahtán mihkkege. Mun guoðán ášši vuos „ilgetkeahttá, muhto ga¿aldat lea, manin sámit eai okto nagadan cegget politihkalaš searvvi ovdál 1950, muhto fertejedje sámeustibiin ohcat veahki go fas geah„„aledje 1950:s.
Sámi Searvi oa„„ui 1959 rájes váttisvuoðaid danin go vuos válljii stivrii olbmuid miehtá Norgga, nu ahte doaibma gárttai váddáseabbon, ja ma¹¹á gis válljii ovdaolbmo gii juo ovdagihtii lei dadjan son ii astta searvvi áššiiguin bargat.
Sámi Sær'vi rievddai 1960-jagiin Oslo Sámi Searvin, ja lei fárus vuoððudeamen Norgga Sámiid Riikkasearvvi 1969:s. Dalle ledje ihtán sámesearvvit sihke Kárásjohkii, Guovdageidnui, Porsá¹gui, Detnui ja Tromsii. Dasa ge máhcan ma¹¹á.
'(...) sámenuoraid álbmotlaš morraneame jurddašettiin (...) oa„„uhii 1936 soames Anár beale sámiid vuoððudit Sápmelaš nuoraidsearvvi ‚oav„„esjávrris. Ná biddjojuvvui álgui Suoma diehtevassii vuosttamuš sámesearvi.'[18]
Váldoálbmogiid nuoraidsearvvit ledje ovdagovvan vuosttaš sámeservviide buot golbma riikkas. Norgga bealde leigga omd. Sáppáid Issát ja Anders Larsen guovttos juo ovdál 1900 fárus Norgga liberála ja radikála nuoraidsearvelihkadusas. Lihkadus bajáshuksii dá¿a álbmotlaš iešdovddu ja bealuštii á¹girit Norgga luovvaneami Ruo¼as 1905:s. Dainna duogá¿iin ádde buorebut go Sabmelaš „álii vuoððudan„oahkkimis ahte nuoraidsearvi lei Sámi Cuvgehusservviin soahpan ahte buoremus vuohki seailluhit sápmelašvuoða, lea álbmotdáidaga, máidnasiid ja muittuid „oaggit. Sámi Cuvgehussearvi almmuhii „oaggingilvvu.[19] Váldoálbmogiid nuoraidsearvvit lávejedje dávjá geavahit juste diekkár bargovugiid álbmotlaš iešdovddu nannema várás.
Searvi ii ceavzán guhká. Logi jagi ma¹¹á geah„ai Kalle Nickul ma¹ás Cuvgehussearvvi doaimmaide ja „álii ee.: 'Seärvi alguaigi keä„„aluvvujegji maidai nuoraiseärvik vuoððuduvvut Sabmai, mutto i tatgi sisa „askam.'[20]
Suoma moadde duhát sámit ásset bieðgguid viiddis guovllus. Muhto de geavai ahte eváhko áigge gárte sii bákkus „oahkkanit Alavieskai, ja dát lei vuosttaš gearddi ahte sii „oagganedje ná. Sin ruovttuguovllut ledje sakka gillán soaði áiggi, ja lei eahpevissis lei go sis mihkkege šat go ruoktot fas máhce. Dán dilis vuoððudedje sii 1945' giða searvvi, Sámiid Lihttu. Searvvis ledje juo gáibádusat gárvásat Suoma eiseváldiide:
'(...) sabmela¿¿ak kaibidik, atte sabmelaš pigjujuvvušii Suoma riikast suobmela¿¿ain ovtaarvusa¿¿an ja atte samikiela ja samii kultturi suobmela¿¿akgi anašegji arvust ja veäkkitiv„i taid, kuðek keä„„alik ovdidit samii ovdanumi, ja atte sabmela¿¿aidi maksujuvvušii hoappumus lagii mieldi tat vahag, mi samiidi leä poattam soaði keä¿ild, ja atte maksu galga leät tievaslaš.'[21]
Stivrrii válljejuvvojedje guðas, iešguðet gielddas (Eanodagas, Soaðegilis, Anáris, Beahccámis ja Ohcejogas). Nilla Outakoski, gii lei teologiijastudeanta, válljejuvvui ovdaolmmo¿in.
Danin go eanáš ‚uvgehussearvvi lahtut eai lean sámit, de lei searvi rašši áššáskuddamiidda ahte searvvi lahtut barget eambo ie¿aset gutni ja ávkki alde go sápmela„„aide veahkkin. Danin Kalle Nickul orui ge dovdamin Sámiid Lihtu álgoáiggi agitašuvnna bah„agin. Su mielas „uvgehussearvi lea viggan buoremusat ovddidit sápmela„„aid dili, ja gilvit duohta dieðuid sin birra:
'Tam tafust leä 'Samii Littu' propaganda-„allagiin láðiin puoredam munni. Taina leämašlam sikke Ruo¼a atte Suoma sabmela¿¿ain tieðuk, mak eäi oru leämin puok sajiin aidu riekta. Tak lokkujuvvujik koitgi oðða seärvi algufeäilan.'[22]
Ma¹¹á gal buorránii servviid gaskavuohta, erenoamá¿it ma¹¹á go Erkki Jomppanen, Sámiid Lihtu ovdaolmmoš, „álii Tunturisanomat bláðis ja hástalii Sámi ‚uvgehussearvvi ovttasbargui. Vuosttaš boaðusin lei ahte ''Sabmelaš' farri Anarii' 1951' álggus.[23]
Mii guoská siskkáldas searveeallimii, de oa¿¿ugoðii Sámiid Lihttu fargga stáhtadoarjaga, omd. 150.000 márkki 1948:s.[24] Searvi maid oa„„ui vissis meari skea¹kkaid, omd. 175.000 márkki 1954:s. Searvi lei dalle juolludan nuorra oahppái 10.000 márkki stipeandan.[25]
1948:s geah„„alii searvi cegget govvabláði, Sabmi, doaimmaheaddji guovttos leigga Nilla Outakoski ja Pekka Lukkari.[26] Man guhkká Sabmi cevzzii, in dieðe, muhto 1950 rájes doaimmahii Pekka Lukkari okto fas oðða bláði, bajábeal namuhuvvon Tunturisanomat.[27] In dan ge bláði dieðe guhkká go cevzzii. Stuorámus barggu dagai searvi go ásahii Sámi Musea Anárii Turku Universitehta ohppiid vehkiin. Dállu lei gárvvis 1959:s.[28]
Sámiid Lihtus badjánii 1950-jagiid gaskkamuttus ságastallan galggai go vuoððudit báikkálaš servviid. Ovdál go ságastallan „uo¿¿ilii lei Johan Nuorgam Gáregasnjárggas fitnan veahkeheamen johtui 'Samii Litton urheilujaoston Karigasniemen osasto (Samii Litto vâlastallamjuohkaðusa Karigasnjargga oassi)'.[29] 1954:s „álii son dattege:
'Ohcejoga peäldi hallujuvvo viehka kârrasit tal tâst, âhte Samii Lihttu kâlggašii viidanit kielddai mieldi nu, âhte juohki kielddast liv„„ii sierranis Samii Lihttu, mâinna Lihtuin liv„„ii oktasaš Samii Lihtuid Lihttu. (...) Muhto mâggar leäk vejolašvuoðak taggar viiddis organ ordnemist, mâst tal leä sahka? Tâsa fastiðiv„„em njuolgga, âhte tâsa eäi leäk vejolašvuoðak mâggarakge.'
Ruhtaheaði gea¿il ii liv„„e vejolaš doallat daid servviid badjin:
'Ko valda fuobmašubmai, âhte tal tam ovtta Samii Lihtu pâjas toallamii mânna ruhta fârga 1 miljon markki, mân kolust riihka maksa fâl pâdjelaš 200.000:- jâ nuo 750.000:- markki skahppo Lihttu ieš toaimmainis, te ferte jierbmi mielde addet, âhte ii kostige fidnešii ruða viða Lihttui.'[30]
Stivra ii lean ovttaoaivilis Nuorgamiin, go mearridii ahte vuollesearvvit galget ásahuvvot, vuosttaš Soappáhii.[31] Mo dáinna bargguin geavai, ii leat vissis, muhto Sámiid Lihttu goittot bisui váttis dilis miehtá áiggi. Seammá áiggi go ságastallan badjánii, „álii Sabmelaš ahte Sámiid Lihttu ii nagat olbmuid „ohkket „oahkkimiidda, muhto gilvovuodjimiidda ja njoarostallangilvvohallamiidda gal bohtet olbmot viššalit.[32]
1971 rádjái ledje Davviriikkaid sámekonferánssaid Suoma sáttatgottiin áirasat Sámi ‚uvgehussearvvis ja Sámiid Lihtus. Bálgosiid ovttastus ge lei sáttatgottiin fárus vaikko ii iešalddis lean sámesearvi, muhto lágas ásahuvvon ealáhussearvi. Áiggi mielde maiddái Ohcejoga Ámmátguolásteaddjiid ja -meahccásteaddjiid searvi (Utsjoen Ammattikalastajain ja -metsästäjäin Yhdistys) beasai sáddet virggálaš sáttatolbmuid konferánssaide. Searvi vuoððuduvvui 1960:s.[33] Maiddái Deanubákti, nu guhká go dat doimmai, lei fárus Suoma sáttatgottis. Searvi vuoððuduvvui 1963:s, muhto 1968:s juo lei doaibma sakka geahppánan.[34] Searvis veadjá leamaš lean áirras dušše 1965' konferánssas.
Muðui ii leat áibbas „ielggas guðe searvvit ledje Ohcejogas 1960-jagiin. Mun lean namahan Deanubávtti ja Ohcejoga Ámmátguolásteaddjiid ja -meahccásteaddjiid searvvi, muhto dasa lassin „álla Johannes Helander (1994) ahte dohko vuoððuduvvui Sámi Siida ry 1950-jagiid loahpas. Dán searvvis ledje sulai „uoði lahtu 1994:s. Sámerádi doaibma„ilgehusas jagiide 1966-1968 muitaluvvui ahte vaikko vel Deanubávtti doaibma lei vuollin, de lei Ohcejohki dattege aiddo vuoððuduvvon báikegottesearvi.[35]
Dáidda servviide lassin namuhuvvojit vel guokte searvi suomabealde 1968 rádjái. Helssega sámi studeanttaidsearvi vuoððuduvvui 1965:s[36] ja Lapin Paliskunta, Oulu studeanttaid searvi, lei 1968 konferánssa áiggi aiddo vuoððuduvvon.[37] Ohcejoga báikegottesearvi (-searvvit?) ja studeantasearvvit eai o¿¿on sáddet áirasiid sámekonferánssaide. Dien ga¿aldahkii máhcan ma¹¹á, go guorahalan Sámiráði njuolggadusaid.
Ruo¼a Sámiid Riikkasearvi (RSR), mii vuoððuduvvui Johkamohkis 1950:s, lea erenoamáš dan dihte, ahte eai dušše sámesearvvit leat mielde, muhto maiddái „earut, mat leat boazodoallolága vuoðul ásahuvvon. Nu go ovddit kapihttalis „ájehin, de lei boazodoallohálddáhusas nana bearráigeah„„u „earuid doaimmain. Miellahttovuohta Ruo¼a Sámiid Riikkasearvvis rabai „earuide oðða vuogi váikkuhišgoahtit ie¿aset dillái. Nuppi dáfus „anai dát organiserenvuohki RSR stáhta boazodoallopolitihkkii, go „earut dahke stuorámus oasi miellahtuin.[40] RSR gárttai boazodoalloorganisašuvdna.[41] Vaikko RSR ie¿as oainnu mielde lea geah„„alan ovddidit buot sápmela„„aid beroštumiid Ruo¼a bealde, de eai leat buohkat dohkkehan searvvi sin ovddasteaddjin.
Vuosttamuš áššiid gaskkas mas eiseváldit beroštedje RSR' oaiviliin, lei go oðða sámeskuvlaortnet dohkkehuvvui 1962:s. Nu go ovddit kapihttalis „ilgejin, de lei boazosápmela„„aid várás ásahuvvon segregerejeaddji skuvlaortnet 1913:s. 1919 rájes ásahuvvui sierra virgi sámeskuvllaid dárkkisteapmái (nomadskoleinspektör). Sámeskuvllaid dárkkisteaddjit válde 1930-jagiid rájes vuhtii maid vánhemat oaivvildedje skuvlla diliin. Dakko bokte besse sápmela„„at váikkuhit skuvlla ovdáneapmái. 1940-jagiin buot sámeskuvllat ledje o¿¿on albma ássodagaid ássangoaðiid sadjái; ja dat buoridii mánáid dearvvašvuoða. 1944:s biddjui sápmelaš sámeskuvllaid dárkkisteaddji virgái, nammalassii Israel Ruong. Reforbmadoaimmainis Ruong váruhii ahte vánhemat dorjo su, nu ahte sáhtii eiseváldiide buktit 'sápmela„„aid oainnu' skuvllaáššiin. Ruong, gii lei filologiija doavttir, dovddai eiseváldiid bargovugiid, ja sus ledje oahppásat virgealbmáid gaskkas. Danin ii lean sutnje nu lossat doallat oktavuoða guovddášeiseváldiiguin go eará sápmela„„aide liv„„e lean.[42]
Seammá láhkkái go Norggas geavai, de ordnejuvvui Ruo¼a skuvla oððasit 1950-jagiin. Jurdda lei ahte buohkain galggai leat seammá buorre skuvlafálaldat. Dán oktavuoðas fertii oððasit geah„„at sámeskuvlla ge, go dat han dakko dáfus ii deavdán oðða juksanmeriid. 1957 ja 1960 gaskkas „ielggadii muhttin lávdegoddi sámeskuvlla, ja das ledje guokte sápmela„„a mielde, nammalassi Ibba Åstot ja Israel Ruong. Ga¿aldat lei, galggai go sámeskuvla heaittihuvvot, ja sámemánát vázzit seammá skuvllain go buot eará mánát? Lávdegotti vástádus lei ahte sámeskuvla bisuhuvvo, muhto oahpahus rievdaduvvo. Skuvla ii šat galgan leat dušše boazosámiid várás, juohke sápmelaš galggai sáhttit sáddet mánáidis dohko. Dasa lassin ásahuvvui sámi joatkkaskuvla Jiellevárrái. Ja loahpala„„at; mánát galge beassat oahppat sámegiela, ja sámi historjái ja kultuvrii ge galggai leat oahpahusas sadji. Oppa lohkái jávkkai sámeskuvlla segregerejeaddji doaibma, dan sadjái boðii skuvla mii lei rabas buot sámemánáide.[43]
Riikkabeivviin „ujuhuvvui RSR' oaivilli go oðða skuvlaortnet dohkkehuvvui, ja orru leamen áibbas „ielggas ahte ortnet lei RSR' miela mielde. Dát dattege ii mielddisbuktán ahte Ruo¼a sámepolitihkka lei álfárot nuppástuvvamin. Reforpmat gal bohte, muhto sámiid oaidnu ii váldon vel ollásit vuhtii. Dan sáhttá erenoamá¿it oaidnit das mii boazodoallopolitihkas ja vuoigatvuoðaáššiin geavai.
RSR lei fámohis searvi álgojagiid. Juo 1948-jahke„oahkkimis ledje sámit gáibidan stáhtas láhkadovdi. Dan RSR oa„„ui 1962:s, ja dan rájes nanusmuvai searvi sakka. Tomas Cramér, gii goh„odii ie¿as 'sameombudsmann', bargagoðii dalán dea¼álaš áššiiguin nu go Altevatn-áššiin (1958-1968), Norgga ja Ruo¼a gaskasaš boazoguohtunšiehtadallamiiguin (1959-72), ja vearroduoddariid riekteáššiin (1966-1981).
Oppalohkái oa„„ui Cramér hui olu dadjamuša RSR politihka hábmema hárrái, go riika„oahkkimis ii lean doarvái kompetánsa bidjat su vuostá. Son lei RSR' bargolávdegotti lahttu, ja vuolggahii ieš ge áššiid. Juo 1970-jagiid álggus ledje muhtimat nimmurdišgoahtán su válddi gea¿il.[44]
RSR ásahii „állingotti Stockholmii go Cramér biddjui virgái.[45] Dakko bokte šattai geahppaseabbo doallat oktavuoða guovddášeiseváldiiguin.
Dasa lei dárbu. 1964:s omd. nammadii ráððehus lávdegotti mii „ielggadii oðða boazodoallolága (dohkkehuvvon 1971:s). Ráððehus ii dohkkehan RSR' evttohasa lávdegoddái (Tomas Cramér), ja nammadii iešráðála„„at boazosápmela„„a gii ii lean RSR miellahttu. Danin fertii RSR gávdnat eará vugiid mo váikkuhit „ielggadanlávdegotti bargui, omd. nammadii RSR bargojoavkku mii galggai doallat oktavuoða lávdegottiin. Eanandoalloministar ge bovdejuvvui RSR riikka„oahkkimiidda. Dán láhkái nagadii RSR oa¿¿ut „aða muhtin oasi ie¿as gáibádusain. Lávdegoddi gergii barggus 1968:s. Ovdál Riikkabeivviid láhkameannudeami divššui RSR oktavuoðaid bellodagaiguin, oa¿¿un dihte sin doarjut RSR oaiviliid. Dát lihkostuvai viehka muddui.[46]
Dákkár bargovugiiguin nagadii RSR 1960-jagiin nanusmahttit organisašuvnna, ja eiseváldit dohkkehedje searvvi sámiid ovddasteaddjin mealgat gergoseabbo go ovdál.
Riekteáššiid vuodjin lei RSR váldostrategiija 1960- ja 1970-jagiin. Go Ruo¼a Alimus Riekti celkkii duomus vearroduottaráššis 1981:s, de dovde sápmela„„at dan de go liv„„e vuoittahallan. Organisatorálaš váikkuhus lei ahte RSR muhtii bargovuogis. Cramér celkii eret virggistis, ja „állingoddi fárrehuvvui Upmii - lagabui miellahtuidis, ja RSR láhkadovdi ii šat goh„ot ie¿as 'sameombudsmann'.[47]
Vearroduottarduopmu buvttii lihkká ákkaid dan strategiijii man mielde RSR bargagoðii 1980-jagiin: Sámi Vuoigatvuoðalávdegotti bokte. Muhto dan lea lunddoleabbo „ilget ma¹¹elis - strategiija doalvu min otná sámepolitihkalaš dillái Ruo¼as.
Boazodoalu ja áiggi rievdama gea¿i 1928' boazodoalloláhka heivii funet ma¹¹ásoaði diliide. Ruo¼a segregašuvdnapolitihkka boazosámiid guovdo lei jurddašuvvon gáhttet árbevirolaš intensiiva boazodoalu, muhto 1928:s juo lei boazodoallu olu guovlluin jorran ekstensiiva boazodoalu guvlui. Vaikko gilvinrádjá galggai sirret boazodoalu eanandoalus, de lihkká ledje sisabahkkemat lassánan vuovde„uohppamiid, ruvkedoaimmaid ja dulvademiid gea¿il. ‚earut liv„„e dárbbašan eanet friddjavuoða juohkebeaivválaš boazobarggus go 1928' boazodoalloláhka ja boazodoallohálddáhus suovai.[48]
L. af Klintberg, gii Ruo¼a eiseváldiid beales „ilgii Ruo¼a beali boazodoallolága 1968' sámekonferánsii, oaivvildii ahte „earru:
'(...) dattege illá lea heivehuvvon boazodoalu stivremii, go „errui ii leat addon dakkár váldi mii dárbbašuvvo jos galggaš plánet ja joðihit boazodoalu ja juogadit goluid vuoiggala„„at.'[49]
Dakkár váldi gulai boazodoallohálddáhussii.
Oðða boazodoallolága árvalus almmuštuvai jahkebeali ovdál go 1968' sámekonferánssa dollui. Lágas ledje stuorra rievdadusat ovddit lágaid ektui. Politihkalaš dásis lei juo 1962' boazodoalloláhka dáhkkidan sámiide saji bajimus ráððeaddi orgánas boazodoalus, stáhta eanandoallostivrra boazoealáhuslávdegottis. 1971' lága mielde o¿¿o maid ovddasteddjiid leanaid boazodoallosáttatgottiin, ja muðui ge hálddáhus rievdaduvvui.[50]
Sámefoanda, mii lei vuoððuduvvon 1943:s, ja mii hálddašii buhtadusaid maid „earut o¿¿o sisabahkkemiid ovddas, maiddái demokratiserejuvvui 1971' lágas. Sápmela„„at besse leat mielde juohkimin ruða, ja dasa lassin lasihuvvui foanda stáhta juolludemiiguin kulturdoaimmaide. Sámefoandda ruðaid juohkin lea 1993 biddjon Ruo¼a Sámedikki hálddus.
Muðui rabai 1971' láhka miellahttovuoða earáide ge go 1928' láhka dagai; omd. sii geat guððe boazodoalu, sáhtte doalahit miellahttovuoðaset logi jagi ovdál go masse dan. ‚earru maiddái oa„„ui veahá stuorát mearridanválddi das ahte gean dohkkehedje miellahttun.
1971' boazodoallolága mearrádusat „earu doaimmaid birra leat vuoððuduvvon dan modealla ala maid muhttin 1951' dohkkehuvvon lágas lei biddjon ekonomálaš servviid doaimmaide. ‚earu doaimmain galge leat ekonomálaš mihttomearit. Dea¼áleamos rievdadus lei várra ahte boazodoallu 1971 rájes, viimmat, galggai joðihuvvot oktasa„„at. Dakko jávkaduvvui 1928' lága mearrádus ahte juohke boazoisit galgá doallat sierra ealu, nu go leamaš dan áiggi go ain lei intensiiva boazodoallu. Muðui rievddai „earu stivren nu ahte sáhtii doaibmat ekonomálaš ovttadahkan; boazodoallohálddáhus ii lean šat fárus „oahkkimiin go „earru dagai mearrádusaidis. ‚earru maid galgá beassat buktit oaiviliiddis buot mearrádusain maid leanahálddáhus dahká ja mat guoskkahit „earu diliide. Dát ge lea oðas 1971 rájes.
‚earru maiddá mearrida man olu bohccot juohke boazoisididis sáhttá leat. Go „earru dahká mearrádusaid, de lea boazoisidiin jienastanvuoigatvuohta boazologu ektui. Jurdda lea ahte sii geain lea olu bohccot, 1971 rájes mákset eambbo „earu goluin go sii geain lea unnán boazu. Muhto dalle maid galgá sis leat eanet dadjamuš „earu siskkáldas diliin.
RSR doarjjui viehka muddui dáid rievdadusaid, muhto muhtin boazosápmela„„at eai háliidan ahte „earru jorašii ekonomálaš searvin. Erenoamá¿it balle sii ahte jos ovddeš boazodoallovugiid rievdadeš, de maid jávket dea¼álaš oasit sámekultuvrras. Nuppástusat mielddisbukte omd. ahte boazorea¹ggat 1971' rájes o¿¿o ruhtabálkká, mii liv„„e áibbas amas muhtin guovlluin gos rea¹ggat ain o¿¿o muhtin bohcco jahkái re¹goma ovddas. Oðða ortnet maid mielddisbuvttii ahte „earru mearridii man olu ja goas iešguðet boazoisit galgá bargat boazomeahcis; ja son prinsihpas máksojuvvo dan ovddas. Boazodoalus leamaš guoðuheapmi ordnejuvvon 'vuoru' mielde; muhttimat atne dán vuogi vuoigatmeahttumin, go unna boazoeaiggádat fertejedje seammá olu bargat bohccuiguin go stuorra boazoisit, ja sáhtte dan láhkkái šaddat measta dego rea¹gan stuorát boazoisidii.
RSR dattege ii dorjon buot árvalusaid. Erenoamá¿it lei RSR duhtameahttun dainna ahte olmmošgeahpideapmi ja ekonomálaš effektiviseren galggai leat boazodoallolága ulbmil. RSR oaivvildii ahte ulbmil liv„„e galgat sámeguovlluid ja sápmela„„aid sosiálalaš ja ekonomálaš buresbirgen, ii dat ahte mo eret beassat sis geaidda ii lean šat sadji boazodoalus. RSR háliidii baicce ahte lága bokte liv„„e „earru organiserejuvvot nu ahte buot sámit geat ásse „earu eatnamiin, galge leat „earu miellahtut; ja ahte sidjiide dáhkidiv„„e muhtin vuoigatvuohta árbevirolaš birgenláhkái. Oppa lohkái gáibidii RSR ahte „earru o„„ošii lobi cegget fitnodagaid „earu namas, ja ahte „earu miellahtut o„„ošedje bargat lotnolasealáhusain boazodollui lassin.
Ii RSR lean duhtavaš dainna ge ahte boazooallolága lávdegoddi ii lean guorahallan boazodoalu eananvuoigatvuoðaid.
RSR' 1969' riikka„oahkkin bivddii ahte ráððehus vuos vuorddášii veahá ovdál go bidjá láhkaárvalusa Riikkabeivviid ovdii. Dakko riikka„oahkkin manai stivrra árvalusa vuostá, ja sivvan dasa lei vuostemiella nu hoahpus rievdadit „earu ekonomálaš searvin. Mearrádus ma¹¹onahtii lága 1971' rádjái, muhto muðui ii nagadan opposišuvdna atnit das ávkki. Muhto eará ge áššit „ájehit ahte eai buot Ruo¼a sámit lean RSR' njunno¿iid duohken. Stockholmmas dollui miella„ájáhus 1.5.1970 gos gáibádus lei 'Samiædnan sámiide - samemakt i sameland' - ja Svenssona (1973:191) oaivvilda ahte RSR' njunno¿at eai liikon riekta dasa, go miella„ájáhusa duohken lei RSR' rádikála nuoraidlávdegoddi.[51] Johkamohkis iðii vel oðða searvi, Norrbottens Sameförbund.[52] Ovdde¿is lei ng. Storuman-joavku juo 1960-jagiid gaskkamuttu rájes bargagoahtán boazodoalu olggobeal sámiid beroštumiiguin.[53]
‚earut galge ie¿a mearridit galge go registreret ie¿as ekonomálaš searvin, muhto lágas ledje ekonomálaš bággengaskaoamit hoahpuhan dihte „earuid dohkkehit oðða organiserenmálle. Jos eai registreren, de sáhtii leanahálddáhus nammadit olbmo doaimmahit „earu áššid, ja „earru fertii bálkkáhit olbmo. Dát liv„„e gártan divrras, ja bággii „earuid „álihit ie¿aset ekonomálaš searvin. RSR' njunno¿at dorjo dán ortnega, ja dat ge „uo„„ildahtii opposišuvnna.
Ruo¼a Sámiid Riikkasearvi nagadii 1960-jagiin nanusmahttit politihkalaš váikkuhanbarggus, ja ii leat olu rievdan dan rájes. Nanusmuvvamii lea dea¼áleamos sivvan ahte searvi oa„„ui láhkadovdi 1962 rájes. Láhkadovdi, Tomas Cramér, lei guovddá¿is mearrideamen RSR politihka gitta dassá go Alimus Riekti 1981:s celkkii duomus vearroduoddariid riekteáššis. Dalle rievdadii RSR politihkas, ja Cramér guðii virggis. Muhto juo 1971' boazodoallolága ášši oktavuoðas boðii ovdán ahte RSR:s lei sihke siskkáldas ja olggobeal opposišuvdna. Má¹ggas oaivvildedje Craméras lei menddo olu dadjamuššan RSR:s, ja ahte lei boastut go RSR' geah„„alii oa¿¿ut dohkkehuvvot sápmelaš eananvuoigaid dainna lágiin ahte vujii áššiid duopmostuoluin dan sadjái go šiehtadallagoahtit ráððehusain.
RSR' organiserenvuohki ge dahká váttisin „ohkket buot Ruo¼a sámiid RSR' duohkái. Searvvi geaðgejuolgi lea „earru, ja „earut leat lága bokte nannosit „atnojuvvon boazodollui. Eará searvvit, omd. báikkálaš sámesearvvit, gal sáhttet buktit ovdán gávpotsápmela„„aid ja sápmelaš ruvkebargiid, oahpaheaddjiid ja guorbmebiillavuoddjiid beroštumiid RSR:s, muhto jos gáibádusat guoskkahit „earuid vuoigatvuoðaide, de lea váttis áddet mo RSR sáhttá olles vuimmiinis doarjut dakkár gáibádusaid.
Muhto go diehtá man unnán dadjamuš sápmela„„ain lei boazodoalloáššiin 1960-jagiide, go patriárkala hálddáhus mearridii measta buot mii guoskkai boazodollui, de báhcá lihkká imaštallat ledje go RSR:s nu má¹ga molssaeavttu maid gaskkas válljet. Sii o¿¿o láhkadovdi veahkkin, ja geavahedje dan veahki buoridit „earuid oktavuoðaid buot lágán eiseváldiide.
NBR' vuoððudeapmi 1946-1948 ii lean áibbas ráfálaš, go oainnut sierranedje das ahte galggai go vuoððudit boazodollui ealáhussearvvi vai galggai go searvi ovddastit buot sámiid dá¿a bealde. NBR dattege ii gár¿¿idan ie¿as doaimma dušše boazodoalu áššiide, muhto buvttii ovdan oaivilis buot dea¼álaš áššiide mat ledje ovdan 1948:s ovddosguvlui.[54]
Searvvis ledje stuorra váttisvuoðat 1950- ja 1960-jagiin. Searvvis lei heajos ruhtadilli, ja miellahttolohku orru lean leamaš vuollegis. 1965:s muitaluvvui davviriikkaid sámekonferánsii ahte NBR ii lean vel albmaláhkái ceagganan, muhto lei oa¿¿ugoahtán báikkálaš servviid sihke Nuorta-Finnmárkkus ja Tromssas.[55] 1960-jagiid loahpageah„en lei dattege NBR oa¿¿ugoahtán veahá stáhtadoarjaga, dan veardde ahte 1967:s sáhtii bálkkáhit bealle „állivirggi. Supmi lei NOK 25.000.[56]
Searvebarggus orru leamaš váttis doalahit kontinuitehta. Per Otnes (1970) oaivvildii ahte sivva lei go searvi „atnašuvai menddo sakka stáhta boazodoallohálddáhussii, sámeváldiid bokte, nu ahte ii duostan menddo garrasit ovddidit boazosámiid beroštumiid. Otnes dattege „anai ie¿as oððakoloniála teoriiaide, ja anii dea¼álaš mihtun ledje go iešguðet ge servviin radikála vai moderáhta gáibádusat eiseváldiide. Moderáhta servviin ledje su sátnegeavaheami mielde 'doaibmahehttejuvvon' dahje 'marionehtaid' strategiija, ja dáidda servviide gulai su oaivila mielde NBR ge.[57]
Otnes nappo ii dohkkehan ahte sámiid gaskkas sáhttet leat má¹ga oaivila sámepolitihka ja eará sámi guoski áššiid hárrái. Su dieðuid mielde ledje ge NBR:s viehka olu sihke siskkáldas sierramielalašvuohta ja vaikkoba moivi ge. Searvi gárttai 1957 rájes molsut ovdaolbmo juohke jagi, ja bargu gillái dieðus das.
1957' riika„oahkkimis lei bohccobierggu vuovdinortnet áššin. Ortnet liv„„e buktán mielddis fásta biergohatti, muhto hattis liv„„e gesson divat mii liv„„e mannat fondii man ruðat geavahuvvošedje boazodollui ávkin. Dasa eai lean buohkat mielas, ja „oahkkimis „uo¿¿ilii garra nággu. Dasa lassin áššáskuhttui ovdaolmmoš leat váldán searvvi ruðaid ie¿as dárbbuide. Otnes (1970:189-190) oaivvilda „oahkkin ii lean áibbas rehálaš dan áššis. Ovdaoolmmoš, máttasápmelaš Paul Danielsen, geassádii suhtus, ja Davvi-Trøndelága boazosámiid searvi guðii NBR go oaivvildii ahte davvisámiid eai luohtán NBR:i dan veardde ge ahte liv„„e juolludit searvái veahá eanet miellahttomávssu. Riika„oahkkimis ledje dovddut nu báhkkasat ahte gávnnahii buoremussan ma¹idit boahtte riika„oahkkima jagiin.
1958:s ii nappo lean riika„oahkkin, ja ii 1961:s ge. Oainnát 1960' riika„oahkkimis fas buollái riidu mii dagahii ahte „oahkkin ohppit gávnnahii buoremussan ma¹idit boahtte riika„oahkkima jagiin, 1962 rádjái. Dán vuoru badjánedje áššit mat ledje juo 1947' eahpelihkostuvvan vuoððudan„oahkkima givssidan. Dan joavkkus mii háliidii searvvi buot sámiid várás, ledje maid Helgelándda máttasámit. Sin gaskkas ledje kommunisttat ge, ja dát geavahuvvui sin vuostá, go lei ballu ahte kommunisttat áigo infiltreret sámeáššiid. Dáid kommunisttaid gaskkas lei Nils Olav Kappfjell, gii lei šaddan ovdaolmmo¿in 1960:s go válljejuvvon ovdaolmmoš jámii. Kappfjell lágiidii 1960' giða galledanmátkki Guoládahkii, vai beasašedje oaidnit mo boazosámiid dilli lea doppe. Dan sivas lihcohalai son ovdaolmmo¿in 1960' riika„oahkkimis, garra nákku ma¹¹á dán ge hávi. Virggálaš sivva lei ahte sii eai lean mátkkoštan Norgga ja Sovjetlihtu gaskasaš kulturšiehtadusa olis, muhto dikte Sovjetlihtu máksit mátkegoluid.
Kommunistaballu lei garra fápmu Norgga politihkas 1950- ja 1960-jagiin, muhto NBR' váttisvuoðaid duohken orrot leamen lassi sivat. Dea¼áleamos lea dieðus ahte searvvis lei unnán ruhta, ahte stivra lei bieðggui miehtá riikka, ja ahte sii fertejedje doaimmahit searvebargguid astoáiggis. Muhto dasa lassin orru leamen nu ahte mátta- ja davvisámiin ledje goappát lágán oaivilat mo searvi galggai doaibmat. Juo 1948' vuoððudan„oahkkimis digáštallui galge go smávva boazoeaiggádat beassat miellahttun vai eai.[58] Vuosteágga Finnmárkku sámiid bealis lei ahte jos luoittášii sin fárrui, de sáhtte maiddá smávvadálola„„at beassat fárrui, jos sis ledje geah„„obohccot boazosámiid luhtte. Máttimus máttasámit gis háliidedje searvvi mii barggašii stuorra boazosápmela„„aid áššiiguin. Muhtimat Finnmárkkus eret, ja Helgelándda máttasámit, dáhtto smávva boazoeaiggádiid fárrui. Helgelándda sámit deattuhedje erenoamá¿it ahte sii muðui gah„ašedje searvvi olggobeallái, go sis leat nu smávva ealut, ja sin ealuin leat fulkkiin olu geah„„obohccot. Danin atne sii áittan guovllu sápmelašvuhtii jos sin doallovuohki ii dohkkehuvvo NBR:s.
Biergovuovdinortnet mii duššai 1957' riika„oahkimis, liv„„e erenoamá¿it leat ávkin stuorit boazoeaiggádiidda, nu go máttimus máttasámi guovllus. Ortnet liv„„e várra buktit ruða NBR doibmii biergodivatfoandda bokte, ja máttasámit dorjo muðui ge, nu orru, miellahttoruða bajideami. Searvejurdda lei dasa lassin álggos badjánan máttasámiid gaskkas. Davvisámit eai lean nu á¹girat searvat NBR:i, ja eai várra oaidnán searvvis nu stuorra ávkki. Searvvi riiddut biergovuovdinortnega gea¿il ja NBR' Guoládatmátkki gea¿il „uozai erenoamá¿it máttasámiide geat muðui liv„„e nannosepmosit doarjut NBR.
Easkka 1970-jagiin orru NBR' dilli buorránan dan veardde ahte juksagoðii muhtin mihttomeriid. Stuorra vuoitun searvái lei go Stuorradiggi 1976:s dohkkehii doarjaga boazodollui seammá málle mielde mii eanandoalus ja guolásteamis lei (boazodoallošiehtadus). 1976:s sáhtii NBR bálkkáhit juristta, Arne G. Arnesen, „állingotti doaimmaheaddjin, ja 1978 rádjái barggai searvi erenoamá¿it oðða boazodoallolága áššiin. Easkka dál álggii NBR systemahtála„„at geavahit lobby-taktihka, bargovuohki man Ruo¼a Sámi Riikasearvi lei juo 1960-jagiid álggus geavahišgoahtán.[59]
Dán oktavuoðas galgá dattege muitit ahte NBR oa„„ui juristta 14 jagi ma¹¹á go RSR. Ovdamearkka dihte ledje RSR:s buoret vejolašvuoðat go NBR:s váikkuhit Ruo¼a ja Norgga gaskasaš boazoguohtunšiehtadallamiidda 1960-jagiin. NBR ii goassege buktán ovdan oaiviliiddis áššái ovdál go boazoguohttunkonvenšuvdna „állui vuollái 1972:s. RSR geah„„alii miehtá áiggi vuodjit ruo¼a beali boazosámiid beroštumiid Ruo¼a šiehtadallansáttatgottis, ja dagai dan nu garrasit ahte sáttatgoddi rievdadii siskkáldas organiserema vai návccahuhtášii RSR' ovddasteaddjiid. Manin NBR bisui jávohaga áššis, sáhtii dieðus leat danin go lei dá¿a beali boazosámiide vuoitun jos ruo¼a beali sámit manahit guohtumiid dá¿a bealde. Muhto Bjarnar (1982), gii lea dutkan Norgga stáhta šiehtadallanstrategiija, oaivvildii ahte lea eanet jáhkihahtti ahte sivva lei ahte NBR ain lei vuoimmeheamit go RSR.[60]
Politihkalaš mobiliseren lei reakšuvdna daidda váttisvuoðaide mat sámiin ledje - ja dávjá lei áigumuš vuosttildit stáhta politihka. Mii eat dieðe nu olu mo gielddaid, leanaid/fylkkaid guovdo barge ovdal soaði, muhto jáhkkimis beroštedje sámeaktivisttat eanemusat stáhta politihkas.
Sámelihkadusas ledje siskkáldas erehusat mátta- ja davvisámi guovlluin. Máttasámit, ja oppa lohkái Ruo¼a bealde, deattuhedje boazodoalu beroštumiid, go dat ledje áigeguovdilat stáhtaid politihkas sihke Norggas ja Ruo¼as. Finnmárkkus ii lean boazodoallopolitihkka áigeguovdil 1900-logu álggus. Dan liv„„e lean ovdamearkka dihte 1852:s Ruošša rádjágiddema oktavuoðas, muhto dalle ii „uo¿¿ilan sámepolitihkalaš organisašuvdna, politihkalaš bargu lei ain amas siseatnama sámiide. Mii lei áigeguovdil erenoamá¿it 1880-jagiid rájes, lei dáruiduhttinpolitihkka, ja dan vuostá organiserejedje 1904 rájes.
Vuotnasámeguovlluin Finnmárkkus badjánii maiddá bargiidlihkadus seammá áiggi go sámelihkadus. Eará ge guovlluin Eurohpas leat náššonála ja sosialistálaš lihkadusat gártan gilvalit sieluid alde. Vuotnasámeguovlluin „ájehuvvui ahte bargiidlihkadusas ledje stuorát vejolašvuoðat „aðahit politihkas, go stáhta, dáruiduhttinpolitihkainis, gárttai menddo gievra sámelihkadussii. Boazodoalloservviin eai lean sullasaš gilvaleaddjit, nu ahte vaikko vel ledje vuoimmeheamit, de nagadedje goittot muhtin searvvit, erenoamá¿it Ruo¼a bealde, doalahit badjin doaimma. Norgga bealde orru dušše Helgelánddas leamašan veahá kontinuitehta searvebarggus 1900-logu álgojagiin otná¿ii.
Dát kontinuitehta, ahte boazodoalus nagadedje doallat badjin vissis politihkalaš forumiid, boahtá ovdán go fas mobiliseregohte 1940-jagiin. Sihke Norggas ja Ruo¼as nagadedje cegget boazosápmela„„aid riikaserviid 1940-jagiin. Norgga bealde geah„„aledje vel vuoððudit sámesearvvi „earddalaš vuoðu ala. Jos dat liv„„e meinnestuvvat, liv„„e lean joatkka Anders Larsena ja Sáppáid Issáha vuotnasámi lihkadussii. Suomas gal nagadedje cegget dakkár searvvi, muhto dat ge geavai erenoamáš dilis, gos áigeguovdilis váttisvuoðaide eváhko má¹¹á lei dárbu oðða „ovdosiidda. Veadjá leat nu ahte Suoma sámiide ovdál eai lean deaividan dakkár servodatrievdamat maidda sii liv„„e dovdan dárbbu reageret politihkala„„at.
Boaðusin ovdálsoaði sápmela„„aid politihkalaš mobilieremis lei ahte „ielga „earddalaš mobiliseren ii meinnestuvvan. Jos „earddalaš beroštumiid galge dikšut, de lei dan vejolaš dahkat dušše boazosápmela„„aid servviid bokte. Dát lea hui dea¼álaš árbi ovdálsoaði rah„amušain, ja hábmii sakka politihkalaš ságastallama gitta dassá go „ielga „earddalaš mobiliseren fas iðii 1970-jagiin.
Ovdál go sápmela„„at nu guhkás ollejedje, de dahkkui stuorra bargu láh„it diliid nu ahte sápmela„„at boazodoalu olggobealde ge searvvašedje „earddalaš, dahje náššuvnnalaš rah„amušaide. Dát bargu álggii sámeustibiid servviin, Sámi ‚uvgehussearvvis, Sáme-Ätnamis ja Sámi Særvis. Mun áiggun dattege „uovvut dán barggu nu mo dat boahtá oidnosii Davviriikkaid Sámekonferánssain ja Davviriikkaid Sámiráði bargguin.
[Sisdollui] [Ovddit kapihttalii] [‚uovvovaš kapihttalii] [Ruovttusiidui]
August 5, 1996 © Mákká Regnor
Sámeustibat ja sámeorganisašuvnnat 1945-1975.
(Beallegárvves mánus)