Láhka gusto gáttis (jávrriin ja jogain), ja mearas gitta mearraterritoriija ráje duohkai, 12 nautalaš miilla siskkobealde. Muhtin mearrádusat gustojit maid olggobealde mearraterritoriija ráji, earret eará: ulbmilparagráfa (§ 1), hálddašanmihttut dihto luonddusorttaide ja šlájaide (§§ 4 ja 5), máŋga birasprinsihpa (§§ 7-10), ja genehtalaš ávdnasat (§ 14).

Luonddumáŋggabealatvuođaláhka lea vuođđuduvvon dehálaš birasrievttalaš prinsihpaid ala mat gusket buot hálddahussurggiide ja galget sihkkarastet ceavzilis luonddugeavaheami, geahča §§ 7-10. ee. ásaha láhka gáibádusa diehtočohkkemii ovdal mearrádusat dahkkojit. Láhka gáibida maid ekovuogádat lahkaneami, ovdagihtii várrogasvuođa prinsihpa ja geatnegahttá obbalaš várrogasvuhtii. Dasa lassin leat lága bokte ásahvvon hálddašanmihttut šláddjivuođa seailluheami váras. 

Sámi kultuvrra ja ealáhusa suodjaleapmi

Lága ulbmil lea nannet luondduhálddašeami riikas, ceavzilis geavaheami ja suodjaleami bokte ja vuođđun sámi kultuvrii, čuj. § 1. Láhka geatnegahttá eiseválddiid doaibmabijuid vihkkedeamis erenoamážiid deattuhit sámi luondduvuođu, čuj. § 14. Dát mearrádusat čuovvolit ge  dehálaš riikagaskasaš geatnegasvuođaid luondduárvvuid seailluheames mat ee. leat gávdnamis ONa biologalaš máŋggabealat konvenšuvnnas, mii lea hui guovddážis ceavzilis geavaheami ja suodjaleami oktavuođas. Konvenšuvdna geatnegahttá stáhtaid várjalit ja seailluhit sámiid árbevirolaš luonddugeavaheami ja máhtu mii guoská biologalaš máŋggabealatvuhtii. Lága §§8 ja 16 geatnegahtte eiseválddiid deattuhit árbevirolaš máhtu, mii lea maid biokonvenšuvnna čuovvoleapmi. Dát sáhttá omd. leat luonddugeavaheapmi ja luondduhálddašeapmi.

Vuođđlága § 108 ja ILO konvenšuvdna 169 (ILO-169) bokte lea stáhta geatnegahttojuvvon sihkkarastet sámiid oassálastima áššiin mat gusket luondduresurssaid geavaheapmái, hálddašeapmái ja suodjaleapmái sámi guovlluin, čuj. ILO-169 art. 15 nr.1. Konsultašuvdnašiehtadus gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki galgá maid sihkkarastit sámiid oassálastima jus ásahuvvot lágat, hálddahuslaš doaibmabijut dahje eará reguleremat sámi guovlluin. Luonddumáŋggabealatvuođalágas bohtet dát geatnegasvuođat ovdan ulbmilparagráfas gos daddjo ahte ceavzilis geavaheapmi ja suodjaleapmi galgá vuhtiiváldit sámi kulturvuođu, čuj.§ 1. Lága bokte sáhttet eiseválddit ásahit suodjalanguovlluid, mii lea dehálaš gaskaoapmin luonddugáhttenbarggus. Sámi kultureanadagat sáhttet maid suddjejuvvot lága bokte, čuj. § 36 vuosttaš ceahkki, vuosttaš cealkka. Sámiid kultur- ja ealáhusberoštumiin galgá erenoamáš mearkkašupmi leat go suodjalanáššit meannuduvvot, čuj. §§ 41 ja 43.

2013is lasihuvvui ođđa § 61(álgoálbmogiid ja báikegottiid máhttu genehtalaš ávdnasiid birra) mii lea ođđa láhkaásahusvuođđu. Dát lasáhus galgá láhččit dili nu ahte lea vejolaš čuovvolit Nagoya-protokoallas dan oasi mii gullá genehtalaš resurssaid ávkkástallamii ja vuoiggalaš juogadeapmi dietnasis mii čuovvu dákkár ávkkástallama. Nagoya-protokoalla bokte ásahuvvojit moanat geatnegasvuođat árbevirolaš máhtu ektui mat čatnasit genehtalaš ávdnasiidda. 

Luonddumáŋggabealatvuođalága rihkkun

Jus luonddumáŋggabalatvuođalága rihkku, dahje jus rihkku mearrádusaid mat leat lága vuođul dahkkon, de sáhttet eiseválddit ee. gáibidit njulget dahje bissehit lobihis doaimmaid (§69), gáibidit geahpidit/váidudit doaimmaid (§69), bággosáhkku (§73) jna. Roavva rihkkumiid geažil sáhttet eiseválddit gáibidit birasbuhtadusa (§74) ja ráŋggáštit sáhkuin ja giddagasain (§75).

Váidit mearrádusaid

Lága prinsihpat §§ 8-12 gustojit “almmolaš válddi doaimmaheamis”. Almmolaš válddi doaimmaheapmi sáhttá ee. leat eaŋkilmearrádus, mearridit láhkaásahusaid, juohkit doarjagiid ja eiseválddiid opmodat hálddašeapmi.

Mearrádusat mat gusket luonddumáŋggabealatvuhtii galget dahkkot lága prinsihpaid vuođul, čuj.  §§ 8-12. Prinsihpaid árvvoštallan galgá ovdanboahtit mearrádusas vai lea čielggas makkár deattu hálddahus lea bidjan prinsihpaide ja movt dát leat váikkuhan loahpalaš mearrádussii. Jus prinsihpaid árvvoštallan ii dahkko de sáhttá mielddisbuktit fámohisvuođa, ja erenoamážiid jus lea váikkuhan loahpalaš mearrádussii. Dat maid ii leat doallevaš čujuhit prinsihpaide jus eai váldo mielde áššemeannudeamis ja árvvoštallamis, dát lea maid fámohisvuođaágga.

Mearrádusat dahkkon luonddumáŋggabealatlága vuođul čuvvot dábálaš váiddanjuolggadusaid, dákko bokte hálddahuslága váiddanjuolggadusaid ja sierranjuolggadusaid lágas. Buot eaŋkilmearrádusaid sáhttá váidit bajit hálddašanorgánii vissis áigemeriid siskkobealde. Dát guoská buohkaide geain lea váidinsudja. Stáhta ásahusain ii leat váidinvuoigatvuohta hálddahuslága bokte. Dakkár váidinvuoigatvuohta ferte ovdanboahtit sierrašlágas.

Suohkana mearrádusat leat eaŋkilmearrádusat maid sáhttá váidit. Omd. sáhttá vuovdedoallogildosa váidit luondduhálddašandirektoráhtii, čuj. § 62 goalmmát ceahkki. eanandoallodoaibma mearrádusaid sáhttá váidit stáhta eanandoallohálddahussii, čuj. § 55. (láhkaásahusa bokte delegerejuvvon váldi Stáhta eanandoallodirektoráhtas Stáhta eanandoallohálddahussii)