Vearbbat

Vearbbaid sojaheapmi lea das gitta makkár mátta sánis lea. Mii geahččat galle stávvala leat sáni maŋimuš távttas. Tákta lea stávvaljoavku man vuosttaš stávval lea deaddostávval. Sániin rehke-nastit ja muitališ-goahtit leat goappašiin guokte távtta, vaikko stávvallogut eai leat seammá. láibut-vearbbas lea fas dušše okta tákta.

Bárrastávvalvearbbaid maŋimuš távttas leat guokte stávvala. Infinitiivvageažus lea '-at', '-it' dahje '-ut': boahtit mannat lávlut rehkenastit muitališgoahtit . Vearbbain lea dássemolsašupmi maŋimus távttas.

Bárahisstávvalvearbbaid maŋimuš távttas leat golbma stávvala. Infinitiivvageažus lea álo '-it': muitalit boradit. Vearbbain ii leat dássemolsašupmi.

Kontrakšuvdnavearbbaid maŋimuš távttas leat guokte stávvala. Infinitiivvageažus lea '-át', '-et' dahje '-ot': diŋgot čohkkát fárret. Vearbbain ii leat dássemolsašupmi, ja daid sojahit sullii seammá ládje go bárrastávvalvearbbaid, muhto muhtin sojahanhámit leat seammaláganat go bárahisstávvalvearbbain: moai 'diŋgojetne', sii 'diŋgojit', mun 'diŋgojin', don 'diŋgojit', sii 'diŋgojedje' .

Távtta nuppi stávvala vokála sáhttá báidnit vuosttaš stávvala diftoŋgga. Diftoŋga rievdá monoftoŋgan (eaŋkilvokálan), go nuppi stávvala vokála lea:

• - 'ii', omd. diđii (diehtit)
• - 'e' ja 'o', omd. dihten (diehtit), ožžon (oažžut), muhto ii biehttalanhámis: in 'dieđe', in 'oaččo

Konsonántajoavku mii lea maŋimuš távtta vuosttaš ja nuppi stávvala gaskkas, molsašuddá dábálaččat, omd. diehtit - dieđán. Gievrras dássi lea omd. infinitiivvas ja preseanssa máŋggaidlogus . Geahnohis dássi lea fas omd. bárrastávvalvearbbaid biehttalanhámis. Dušše bárrastávvalvearbbain lea dássemolsašupmi.

Dás leat dássemolsašuddanovdamearkkat - gievrras dássi gurut bealde, geahnohis dássi olgešbealde. Fuobmá ahte go 'i'-bustávva boahtá vokála maŋis, de dat adnojuvvo konsonántan ('-j-') ja gullá dan dihte konsonántajovkui:

• mannat - manan, oađđit - oađán, bassat - basan, ballat - balan
• láibut - láibbui, lávlut - lávllun, oastit - oasttán
• oaggut - oakkun
• botnit - bonán, vuodjit - vuoján, jápmit - jámán
• buktit - buvttán, haksit - havssán
• dahkat - dagan, báhčit - bážán

Suorggiduvvon vearbbain lea dássemolsašuddan suorgásis, jus das leat guokte stávvala, nugo sániin dolastallat, muitaladdat. Dáin sániin leat guokte távtta: ('do-la)('stal-lat) ('mui-ta)('lad-dat). Dasto lea dássemolsašuddan maŋimus távttas. Gievrras dássi lea earret eará ovttaidlogu 3. persovnnas, preseanssas, ja geahnohis dássi ges earret eará ovttaidlogu 1.persovnnas, preseanssas:

• dolastallat - dolastallá - dolastalan
• muitaladdat - muitaladdá - muitalattan

Dás sáhtát lohkat eanet dássemolsašumi birra

Bárahisstávvalvearbbain lea konsonánta loahpas preseanssa biehttalanhámis ja ovttaidlogu 2. persovnna imperatiivvas. Dábálaččat dát konsonánta lea seamma go infinitiivvas, muhto gávdnojit dattege spiehkastagat. Jietnadagat mat leat nuppi ja goalmmát stávvaliid gaskkas infinitiivvas, leat sáni loahpas biehttalanhámis/imperatiivvas. Davvisámegielas eai sáhte vaikko makkár konsonánttat leat sáni loahpas, ja dalle konsonánttat molsašuddet infinitiivva ja imperatiivva/biehttalanhámi gaskkas. Konsonánttat mat sáhttet leat sániid loahpas leat t, s, š, l, r ja n. Molsašuddamiid ovdamearkkat bárahisstávvalvearbbain:

• h > t, omd. veahkehit - (ii) veahket
• d > t, omd. boradit - (ii) borat
• z > s, omd. smirezit - (ii) smires

Sáni loahpas maid eai sáhte leat guokte konsonántta. Jus infinitiivvas leat guokte konsonántta nuppi ja goalmmát stávvaliid gaskkas, de vuosttaš konsonánta bisuhuvvo biehttalanhámis/imperatiivvas.

• st > s, omd. oamastit - (ii) oamas
• sk > s, omd. dájáskit - (ii) dájás
• sm > s, omd. boarásmit - (ii) boarás
• št > š, omd. beroštit - (ii) beroš
• ld > l, omd. buđaldit - (ii) buđal
• lg > l, omd. jámálgit - (ii) jámál
• rd > r, omd. ipmirdit - (ii) ipmir

Finihtta vearba sodjá persovnna ja logu mielde.

Lea kongrueansa (ovttahápmásašvuohta) subjeavtta ja finihtta vearbba gaskkas: mun boađán, don boađát, mun boađán - sii boađášedje. Loga eanet kongrueanssas dás.

leat lea bárahisstávvalvearba, ja das leat seammá sojahangehčosat go eará bárahisstávvalvearbbain. leat-vearba sáhttá cealkagis doaibmat sihke váldovearban ja veahkkevearban:

• Váldovearba: Mun lean Elle. Beana lea skibas. Joavnna lea dáppe.
• Veahkkevearba: Mun lean lohkan girjji. Soai leaba fárren.
• Váldo- ja veahkkevearba: Mun lean leamaš olgoriikkas.

leat-vearba geavahuvvo veahkkevearban go ráhkada perfeavtta ja aktio essiivva:

• perfeakta: Soai 'leaba boahtán'. Don 'leat čohkkedan' mu stullui.
• aktio essiiva: Soai 'leaba boahtime'. Moai 'letne bassame' viesu.

Loga eanet perfeavttas dás ja aktio essiivvas dás.

leat sáhttá maid muitalit oamasteami birra, ja dalle galgá okta lahttu lea lokatiivvas:

• Eatnis leat bohccot.
• Márehis lea ođđa biila.
• Munnos eai leat gintalat.

Loga eanet 'mus-lea'-cealkagiin dás.

Váldovearba sáhttá leat áidna vearba cealkagis. Veahkkevearba dárbbaša váldovearbba vai cealkka lea grammáhtalaš. Sámegielas leat golmmalágan veahkkevearbbat: leat-vearba, biehttalanvearba ja modála veahkkevearbbat. Fuobmá ahte veahkkevearba sodjá persovnna ja logu mielde, muhto váldovearba lea infinihtta hámis.

Biehttalanvearbba maŋŋel galgá váldovearba lea biehttalanhámis, juogo preseanssas dahje preterihtas: Mun 'in boađe'. Iŋgá 'ii boahtán'.

leat-vearbba maŋŋel sáhttá váldovearba leat juogo perfeavtta partisihpas dahje aktio essiivvas. Perfeavtta partisihppa muitala loahpahuvvon dagu birra, ja aktio essiiva fas muitala ahte dahku lea dáhpáhuvvame: Mun 'lean oađđán'. Elle 'lei' viesu 'bassame', go telefovdna čuojai.

Modála veahkkevearbbat muitalit vejolašvuođa dahje dárbbu birra. Dábálaš modála veahkkevearbbat leat galgat, sáhttit, máhttit, fertet, šaddat, áigut. Modála veahkkevearbbaid maŋŋel galgá váldovearba leat infinitiivvas: Mun áiggun vuolgit. Elle máhttá sihkkelastit. Soai sáhttiba veahkehit du. Biila cuovkanii, ja mii šattaimet bussiin johtit.

Loga eanet veahkkevearbbain ja váldovearbbain.

eai soja persovnna ja logu mielde, omd.

• infinitiiva (vuođđohápmi):
  • Dii fertebehtet 'boahtit' áiggil.
• perfeavtta partisihppa:
  • Soai leaba juo 'boradan'.
  • Máret lea 'leamaš' olgoriikkas.
• vearbbaid biehttalanhápmi, preseansa ja preterihtta:
  • Mun in 'boađe' ihttin, ja lean gullan ahte earátge eai 'boađe'.
  • Mii eat 'leat' olgoriikkas.
  • Doai eahppi 'lean' olgoriikkas diibmá.
• aktio essiiva:
  • Mun ledjen 'oađđime', go telefovdna riŋgii.

Dain lea seamma hápmi beroškeahttá cealkaga subjeavttas. Dat geavahuvvojit ovttas veahkkevearbbain, mii sodjá persovnna ja logu mielde. Perfeavtta partisihppa lea dábálaččat seammalágan go biehttalanhámi preterihtta. Spiehkastahkan lea leat-vearba, man perfeavtta partisihppa lea leamaš, ja biehttalanhámi preterihtta lea lean.

Dasa lassin gávdnojit infinihtta vearbbat mat eai gula verbálii:

• preseansa partisihppa: Uvnna duohken 'orru' sáhpánat eai addán ráfi.
• aktio lokatiiva: Son gilddii mu dan 'muitaleames'.
• gerunda: Ohppen ollu 'barggadettiin' áššiin.
• vearbagenetiiva: Son bođii 'čuoigga' skuvlii.
• vearbaabessiiva: Son doamai 'borakeahttá' gávpogii.
• supiidna: Son bođii girjjiid 'vieččažit'. Ferten gárvodit bures 'aman' galbmot jámas.

Transitiiva vearba váldá objeavtta mii lea akkusatiivvas. Mun 'boran' láibbi. Intransitiiva vearba ii váldde objeavtta mii lea akkusatiivvas, omd. mannat. Eará dábálaš transitiiva vearbbat leat juhkat, lohkat, oastit, vuovdit, váldit. Ovdamearkkat: Moai juhke gáfe. Mánát lohket girjji. Ovllá osttii viesu. Elle vuvddii biilla. Reaŋga válddii mávssu.

Vearbahápmi mii almmuha hubmi oainnu cealkaga sisdoalu hárrái. Sámegielas leat njeallje modusa.

1. indikatiiva (duohtavuohki): Mun 'boađán' ihttin.
2. imperatiiva (gohččunvuohki): 'Boađe' donge!
3. konditionála (eaktovuohki): Ii ábut vaikko politiijat 'boađášedje'.
4. potentiála (veadjinvuohki): In dieđe 'bođeža' go juovlastállu.

Indikatiiva lea vearbba duohtavuohki – omd. boađát, it boahtán. Dá lea indikatiivva preseansa ja preterihtta:

Bárrastávvalvearbbaid maŋimuš távttas leat guokte stávvala, ja geažus lea '-at', '-it' dahje '-ut'. Bárrastávvalvearbbain lea dássemolsašupmi:

Fuobmá ahte buot persovnnain, earret 1. ja 2. persovnna ovttaidlogus, lea gievrras dássi preseanssas. Diftoŋga njuolgá 1. persovnna guvttiidlogus, ja 3. persovnna máŋggaidlogus, omd. moai vihke, sii vihket. Nuppi stávvala vokála lea 'e' go lea '-at'- dahje '-it'-vearba, ja 'o' go lea '-ut'-vearba dáin persovnnain. Vokálamolsašupmi dagaha ahte diftoŋga njuolgá.

Eará vokálamolsašumit preseanssas lea 'i>á' ovttaidlogus, 'a>á' i 3. persovnna ovttaidlogus. Muhto 3. persovnna ovttaidlogus ja 1. persovnna guvttiidlogus ii leat persovdnageažus preseanssas. Ovdamearkkat: Mun oađán. Don boađát. Son juhká. Moai vulge.

Cealkkaovdamearkkat:

• Mii boahtit ihttin.
• Diehtibeahtti go gos girku lea?

Bárahisstávvalvearbbaid maŋimuš távttas leat okta dahje golbma stávvala. Ii leat dássemolsašupmi eaige eará molsašumit máddagis:

• Mii muitalit dan ihttin.
• Leaba go girkus dál?

Kontrakšuvdnavearbbain leat guokte stávvala, ja geažus lea '-át', '-et' dahje '-ot'. Ii leat dássemolsašupmi. Fuobmá ahte muhtun sojahemiin lasihuvvo konsonánta '-j-' ja dalle sodjá vearba bárahisstávvalvearban:

Bárrastávvalvearbbain leat guokte stávvala maŋimuš távttas, ja geažus lea '-at', '-it' dahje '-ut'. Dain lea dássemolsašupmi:

Vássán áiggi geažus lea '-i', ja dat dihtto buot persovnnain, earret 1. ja 2. persovnnaid ovttaidlogus ja 3. persovnna máŋggaidlogus. Dan sajis vokála molsašuddá: i>e, a>e dahje u>o. Ovdamearkkat: Mun dihten. Son manai. Mii doamaimet. Sii bohte.

Fuobmá ahte buot persovnnain, earret 1. ja 2. persovnna ovttaidlogus ja 3. persovnna máŋggaidlogus, lea geahnohis dássi preterihtas. Dát mearkkaša ahte buot persovnnain main lea gievrras dássi preseanssas, lea geahnohis dássi preterihtas, ja nuppi ládje. 3. persovnnas lea gievrras dássi goappaš áiggiin.

Diftoŋga njuolgá 1. ja 2. persovnnaid ovttaidlogus ja 3. persovnna máŋggaidlogus. Dát dáhpáhuvvá vokálamolsašumiid dihte: i>e, a>e ja u>o. '-it'-vearbbain diftoŋga njuolgá buot persovnnain. Go vássán áiggi geažus lea '-i', de šaddá nuppi stávvalis '-ii-', mii oažžu diftoŋga njuolgat. Ovdamearkkat: Mii diđiimet dan. Don oidnet ádjá. Sii gorro gávttiid.

3. persovnna ovttaidlogus lea preterihtas dušše áigegeažus, iige leat persovdnageažus. 3. persovnna máŋggaidlogus ii leat geažus preterihtas.

Bárahisstávvalvearbbaid maŋimuš távttas lea okta dahje golbma stávvala. Ii leat dássemolsašupmi:

Vássán áiggi geažus lea '-i', mii dihtto juohke persovnnas, earret 3. persovnna máŋggaidlogus. Das sajis dihtto 'dj'. Dat dáhpáhuvvá maiddái 1. ja 2. persovnnaid ovttaidlogus leat-vearbbas, muđuid ii. Ovdamearkkat: Mun gávppašin. Don jurddašit. Sii dárbbašedje veahki.

Kontrakšuvdnavearbbain leat guokte stávvala, ja geažus lea '-át', '-et' dahje '-ot'. Ii leat dássemolsašupmi. Fuobmá ahte muhtun sojahemiin lasihuvvo konsonánta '-j-' ja dalle sodjá vearba bárahisstávvalvearban.

Vássán áiggi geažus lea '-i', mii dihtto juohke persovnnas, earret 3. persovnna máŋggaidlogus. Das sajis dihtto 'dj'. Ovdamearkkat: Mun veallájin. Mii balláimet. Sii duddjojedje .

Biehttaleapmái gullet sihke biehttalanvearba ja váldovearba biehttalanhámis: in boađe, in boahtán. Biehttalanvearba sodjá persovnna ja logu mielde, go fas váldovearba biehttalanhámis sodjá áiggi mielde.

Biehttalanhápmi preseanssas lea seammá go ovttaidlogu 2. persovnna imperatiiva. Bárrastávvalvearbbain lea biehttalanhámis geahnohis dássi. Nuppi stávvala vokálat molsašuddet ná: i>e ja u>o. Dát ii dagat diftoŋganjuolgama, omd. oastit > in oastte, oažžut > in oaččo. Kontrákta vearbbain lea preseanssa biehttalanhápmi dego ovttaidlogu 3. persovnna preseansa: čohkkát > in čohkká, duddjot > in duddjo. Bárahisstávvalvearbbain lea preseanssa biehttalanhápmi oaniduvvon guoktin stávvalin, ja konsonánta lea sáni loahpas: gávppašit > in gávppaš, boradit > in borat.

Preterihtas lea váldovearbba biehttalanhápmi seammalágan go perfeavtta partisihppa. Dat mearkkaša ahte buot máttatiippain lea geažus '-n'. Bárrastávvalvearbbain lea preterihta biehttalanhámis gievrras dássi, ja vokálat molsašuddet ná: i>á, u>o. Dát molsašuddan ii dagat diftoŋganjuolgama: oađđit > in oađđán, čierrut > in čirron. Kontrákta vearbbain lea preterihta biehttalanhápmi seamma go ovttaidlogu 1. persovnna preseansa: čohkkát > in čohkkán, duddjot > in duddjon. Bárahisstávvalvearbbain lea geažus '-an': gávppašit > in gávppašan, boradit > in boradan. Preterihtas lea 'leat'-vearbba biehttalanhápmi 'lean': Mun in 'lean' doppe.

Cealkkaovdamearkkat:

• Máret ii boađe ruoktot.
• Mun in diehtán maidege. Sii eai ása dieppe.
• Moai ean juhkan gáfe.

Biehttaleaddji 'mus-lea'-cealkagiin leat dušše guokte vejolaš hámi. Ovttaidlogus lea 'ii' ja máŋggaidlogus fas 'eai'. Dehálaš lea muitit ahte vearba ii soja dan mielde geas lea juoga. Ovdamearkkat:

• Eatnis ii leat biila.
• Munnos eai leat mánát.
• Dus eai leat guokte vielja.

Biehttalanvearbbas lea maiddái imperatiiva hápmi – gohččunvuohki. 2. persovnna ovttaidlogu hápmi lea ale. Imperatiivahápmi sodjá persovnna ja logu mielde, ja dan maŋŋel boahtá váldovearba mii lea biehttalanhámis.

Cealkkaovdamearkkat:

• Allu šat riidal!
• Allet dájo! Ale mana vuos!
• Alloset boađe mus bearrat dan vealggi!

Perfektii gullet veahkkevearba leat preseanssas ja váldovearba mii lea perfeavtta partisihpas: lean boahtán, leahppi boradan, letne čorgen .

Perfeakta muitala ahte dahku lea loahpahuvvan. Veahkkevearba sodjá logu ja persovnna mielde. Váldovearba ii soja.

Bárrastávvalvearbbaid perfeavtta partisihpas lea gievrras dássi ja '-n'-geažus. '-it'- ja '-ut'-vearbbain lea nuppi stávvalis vokálamolsašupmi 'i>á' ja 'u>o'. Vokálamolsašupmi u>o dagaha ahte máddaga diftoŋga njuolgá. Cealkkaovdamearkkat:

• Iŋgá lea 'gorron' gávtti.
• Moai letne juo 'boahtán.
• Mun lean 'dadjan' dan maid áiggun.

Bárahisstávvalvearbbaid perfeavtta partisihpas lea geažus '-n'. Goalmmát stávvala vokála lea '-a'. leat-vearbba perfeavtta partisihppa lea leamaš. Cealkkaovdamearkkat:

• Mii leat 'veahkehan' ránnjáid.
• Ánte ja Sárá leaba 'náitalan.
• Moai letne 'leamaš' Suomas.
• Lehpet go 'boradan?

Kontrakšuvdnavearbbaid perfeavtta partisihpas lea '-n'-geažus. Mátta ii rievdda. Cealkkaovdamearkkat:

• Doai leahppi 'čorgen' lanja.
• Mii leat 'duddjon' gievkkanis.
• Ásllat lea 'ollen' ruoktot.

Biehttaleaddji perfeavttas leat golbma vearbba: biehttalanvearba, leat-vearbba biehttalanhápmi ja váldovearbba perfeavtta partisihppa. leat-vearbba biehttalanhápmi lea leat. Biehttaleaddji perfeavttas dušše biehttalanvearba sodjá persovnna ja logu mielde. Cealkkaovdamearkkat:

• Doai eahppi leat 'gávdnan' buot.
• Mii eat leat 'boradan' gievkkanis.
• Issát ii leat 'leamaš' Romssas.
• Don it leat 'njuiken' guhkás.

'mus-lea'-cealkagiin perfeavtta partisihpas leat guokte vearbba, leat-vearba preseanssas ja dan maŋŋel partisihppahápmi leamaš. Muitte ahte dat geas lea juoga, galgá lea lokatiivvas, ja dat mii das lea, galgá leat nominatiivvas. Biehttalancealkagiin biehttalanvearba sodjá. Cealkkaovdamearkkat:

• Mus lea 'leamaš' nuorvu golbma beaivvi.
• Sudnos lea 'leamaš' lihkku.
• Mis ii leat 'leamaš' veahkki.
• Čeazis ii leat 'leamaš' bargu dán jagi.

Aktio essiivii gullet veahkkevearba leat ja váldovearba mii lea aktio essiiva hámis - lean boahtime, leahppi boradeame, letne čorgeme .

Aktio essiivvain muitala ahte dahku ii leat loahpahuvvan. Veahkkevearba sodjá logu ja persovnna mielde. Váldovearba ii rievdda.

Bárrastávvalvearbbaid aktio essiiva lea gievrras dásis ja geažus lea '-me' dahje '-min'. Máddagis ii leat vokálamolsašupmi. Cealkkaovdamearkkat:

• Iŋgá lea 'goarrume' gávtti.
• Moai letne 'čállime' reivve.
• Soai leaba 'bassame' biktasiid.

Bárahisstávvalvearbbaid aktio essiiva oažžu gehčosa '-me' dahje '-men'. Goalmmát stávvala vokála lea '-ea-'. Cealkkaovdamearkkat:

• Mii leat 'veahkeheame' ránnjáid.
• Ánte ja Sárá leaba 'boradeame.
• Lehpet go dii 'ráhkadeame' hilduid?

Kontrakšuvdnavearbbaid aktio essiiva oažžu gehčosa '-me' dahje '-min'. Mátta ii rievdat. Cealkkaovdamearkkat:

• Doai leahppi 'ivdneme' gova.
• Mii leat 'duddjome' gievkkanis.
• Ásllat lea ain 'gaifáme' dan niidii.

leat-vearba aktio essiiva hápmi lea leame dahje leamen. Dát hápmi geavahuvvo erenoamážit dáid vearbbaid maŋis: orrut, fertet. Eará vearbbat sáhttet maid leat aktio essiivvas orrut-vearbba maŋŋel.

• Máret orui 'leame' suhtus.
• Don orut 'diehtime' juoidá.
• Son ferte 'leame' gárremin, go nie hoavrrista.

Aktio essiivva sáhttá maiddái geavahit johtinvearbbaid maŋis, omd. mannat, fitnat, viehkat. Cealkkaovdamearkkat:

• Mun manan 'jearrame' sus.
• Moai vihke 'geahččame' mii dat boŋká.
• Issat finai ruovttus 'viežžame' ruđa.

Konditionála lea vearbba eaktovuohki, mii maid geavahuvvo go háliida leat várrogas dahje olmmošlaš:

• Ii ábut vaikko politiijat 'boađášedje'.
• Mávssášin', jus 'gáibidivččet'.
• Livččen' ovdal boahtán, muhto ii lean dilli.
• Mun 'háliidivččen' hupmat duinna.
• Dajašin' ahte don diekko dahket boastut.

Bárrastávvalverbii lasihuvvo '-š-' + preterihttageažus:

Bárahisstávvalverbii lasihuvvo '-ivčč-' + preterihttageažus:

Kontrakšuvdnaverbii lasihuvvo '-š-' + preterihttageažus:

Vearbba veadjinvuohki mii muitala ahte juoga lea vejolaš, muhto ii leat sihkkar:

• Boražit' go mánát guoli?
• In dieđe 'bođeža' go juovlastállu.
• Bođeš' go oahpaheaddji odne?
• Don oaččut dan čuohte ruvdnui, go juo 'válddežat'.

Bárrastávvalverbii lasihuvvo '-ž-' ja de sodjá vearba seammá ládje go bárahisstávvalvearba preseanssas:

Bárahisstávvalverbii lasihuvvo '-eažž-' ja de sodjá vearba seammá ládje go bárrastávvalvearba preseanssas:

Kontrakšuvdnaverbii lasihuvvo '-š-' ja de sodjá vearba seammá ládje go bárahisstávvalvearba preseanssas:

Vearbba gohččunvuohki.

Go ráhkada jearaldagaid maidda sáhttá mieđihit dahje biehttalit, de lasiha 'go'-partihkkala vearbba maŋŋái: Boađát go odne? Boađátgo odne? Dábálaččat vástida seammá vearbbain: In boađe. / De boađán.

Fuobmá ahte 'go' maid sáhttá leat vuollálasti konjunkšuvdna.