b)
Mii máinnasteaddjiid
maŋisboahttit
Kerttu Vuolab
Nuorran 15 jahkásažžan mun maid ledjen dego buot earáge
nuorat dien agis. Jurddašadden ahte ná earenoamáš
nieidda go dá de duolmmada, ii goassige máilbmi leat beassán
vel dássážii muosáhit. Váccašin Deatnogátti
ja gádden ahte eallin dat gal lea munnje eambbo bidjalit hurgit iežan
miela mielde.
Leimme ádjáin (Ándaras Hánssa
rohkiin) oaggumin ja munnos lei das sugadettiin buorre astu háladit.
Áddjá máinnasta maid
nu soga ja min fulkkiid birra. Son válddahallá olles olmmošálbmoga,
geat leat munnje sogalaččat vuosttas, nuppi, goalmmát
ja vel njealjátge boalvvas. Muitalus orru bistimin oalle guhká,
dolkagoađán ja jearralan:
- Áddjá, gosa ipmašiid mun dárbbašan buot
dieid stuorra sohkadieđuid vuosttas, nuppi, goalmmát ja vel
njealjátge buolvva oarbmeliin ja vilbeliin?
Áddjá vástida:
- "Mánážan, alccesat don dárbbašat
iežat sohkadieđuidat. Oainnát olmmoš, guhte dovdá
iežas fulkkiid, dovdá maiddái iežas gieđa
návccaid. Dakkár olmmoš diehtá, gokko su sohka
lea nanus ja gokko fas headju. Bealgi leat don ieš. Dus lea nana
oktavuohta čuvdái, váhnemiiddát bulvii. Vel
áhkuidat ja ádjáidat bulvii dus lea čavga čatnasat.
Muhto min čárvvát jo loažžagohtet máttarváhnemiid
bulvii. Go ain mannat dobbelii ovddit bulvii, de bealggi ja čelkkena
veagas gal eat šat nagot loktet menddo lossa gálvvuid. Jos
dovddažat buot dán gieđa suorpmaid, de leatge buorre
mealgadii dovdagoahtán iežat. Don oainnát iežat
soga olbmuin váttuid, mat leat maiddái du iežat ozasge,
jos fal dárkilabbot duttožat guorahallat. Muhto dieid seamma
fulkkiinnat gal gávnnat alddát vel buriid beliidatge ja
iežat buriid attáldagaidat. Du buorit bealit fas veahkehit
du dohkkehit headjuvuođaidat alddát."
Dalle nuorran jurddašin ahte áddjá
dáidá boaresvuođaiguin hoavrristit ja máinnastit
buot máilmmi duššiid. Daid áiggiid gal máinnasteaddji
ii Sámis beaggán oalle viissis olmmožin, baicce vel
ilmmiid gopmiid dáikin. Vaikke dalle badjel 30-jagi dassái
oppa servodat ain máinnasttii birra jándoriid, earenoamážit
doaresbeale guovlluin.
Man nu sivas eatnašat eai atnán
rivttes máinnasin eará go stáluid, eahpáraččaid,
lávarádjá, čáhcerávgga, gopmiid,
gorremačča, guržuid ja dien diekkáriid. Várra
danin olbmuid mielas máidnasat ja dološ báhkinosku
dušše orrot gullamin oktii. Dalle gal ii heiven duohta kristtalaš
olbmui máinnastit nu go ii heiven gal juoigatge. Oskku olbmot dávjá
dubmejedje máinnasteaddjiid duššiid šoambbisteaddjin.
Ádjá ja eatni máidnasat
láidestedje mu girječálli bálgái
Min áddjá gal lei iežas
mánnávuođas vásihan máidnasa eará
go suddun. Son lei meahcis muosáhan dan buorrin oahpahanvuohkin.
Dákko mu mielas min fágačállitge sehtet váldit
vára min máinnastanárbbi gáhttemis ja čálgamis.
Dat ii sáhte leat dušše čáppagirjjálašvuođa
čálliid geatnegasvuohta.
Áddjárohkki bagadalai min ádjubiidis
máinnastemiin. Son oahpahii min máidnasiiguin dovdat ealliid
ja čilgii midjiide geatnegasvuođaideamet. Min eadni lea áhčis
nieida, guhte lea dákko rohtašuvvan viehka olu áhčásis.
Eadni láve vel dálge midjiide mánáidasas hállat
máinnastemiin. Min mánnávuođas son lávii
bargguid válddahallat vaikkeba nu ahte hállagođii midjiide
ealliid njálmmiin:
- Dál gal lea jo doamihit gusaid lusa. Dat gullojedje eske lohkamin,
ahte dán dálu veagas dáidet leat buot diimmut bisánan,
go ná ádjánišgohte.
Oktii logemat jagi dassái leimme etniin
gávppašeamen. Moai leimme jo bardán máksinbeavddi
ala duobbariid ja dábbariid. Mun roggagohten burssas ruđa
máksima várás, eadni fas coggagođii munno gálvvuid
sehkkii ja máinnastišgođii:
Áigá dolin gáranas ja gaccepaš leigga mannan
meahccái geasehit muoraid heasttain. Guorpmi barddedettiinis gáranas
dunttardii:
- "Čulkkut bunnái, galddat bodnái!"
Muhto gaccepaš nággegodii:
- "Ii, izizi bunnái, izizi bunnái! Rissit vuolimužžii."
Dat áitto lánedeigga muoraid nugo gaccepaš gohčui.
Rissiid bijaiga vuolimužžii ja daid ala easkka barddiiga galddaid.
Ruoktot manadettiin smilčemihtolagas guorbmi gopmánii ja gáranas
bealkigođii:
- "Munhan áigon bidjat galddaid vuolimužžii, muhto
dus in bállen. Donhan nággegohtet: Ii, izizi bunnái,
izizi bunnái, bardu baicce rissiid vuolimužžii! Dás
duohko seađát vel donge jáhkkit, ahte nie lánemiin
gal guorbmi leaikasa. Eará dat lea dalle go galddat leat vuolimuččas,
de rehka gal bissu coahkis ja ceaggut gitta ruoktot."
Nieida guhte gálvvuin válddii
mávssu, orui atnimin imašin ja ártegin, go dáppe
Sámis ain ellet olbmot, geat astet ja máhttet nie viisáid
máinnastit dábálaš árgadoaimmaid gaskkas.
Munnje gal boddu ii lean veháge ártet. Aiddo nie eadni leage
midjiide mánáidasas hállan ja oahpahan gitta unnivuođa
rájes: Máinnastii, jos makkár áššiid.
Eaige máinnasteaddjit Sámis
leat velge jávkan, muhto vátnon dat gal leat. Dán
áiggi olbmuid máinnastandáiddu gáržudit
vieris gielaid ja kultuvrraid oahpahanvuogit, biillat, TV:t, dihtorat,
telefovnnat ja buot máilmmi teknihkalaš rusttegat, mat eai
astat olbmuid gaskaneaset háladit ja gulahallat.
Gulahallat leage sátni masa čatnasit
olu máinnasteami ja dieđiheami gáibádusat. Nu
máinnasteaddji go guldaleaddjige dahje čálli ja lohkki
maid ferteba áddehallat gaskaneaskka. Čálli seahtá
luohttit lohkkái ja jáhkkit ahte dat gal ádde vaikke
son ii čilgege visot iige gaccat jurdagiiddis lohkkái uhcabasttiin.
Čilgehus goddá lohkki beroštumi muitalussii. Son dovdá
ahte čálli ii luohte sutnje, čálus heaitá
su geasuheames iige son šat viša lohkat čállosa.
Nu lea máinnastemiinge: guldaleaddjis
galgá leat sadji iežas miellagovaide ja jurdagiidda. Oasi
máidnasa juonas muitalit láhttemat ja jiena nuppástusat.
Diekkár dáiddu čállit galggašedje sirdit
čállosa ráđaid gaskii. Dasa čállit
buvttehit dušše dalle go ráskejit eret čuoldit cilgehusaid
ja luohttigohtet govvádusaide.
Aimo Aikio hálai čakčat 2000
dán seamma sajis, Davvi Girjji čállinsemináras
máinnasteami dehálaš gaskaoamis, masa son attii namman
mieldiehtu. Juohke guldaleaddjis ja lohkkis leat jo ovddežis gárvvisin
iežas dieđut, dáiddut, árvvut, vásáhusat
ja vuordámušat vaikko guldaleaddjin livččii dušše
golmma jahkásaš mánná. Čeahpes máinnasteaddji
ja čálli luohttá dasa ja gealdá máidnasa
juona nuppi olbmo mieldieđu ja miellagovaid vehkii.
Dán oktavuođas mun áiggun
dál láhttet dego buoretge láibepáhppa. Ovdalaš
eske gilden din čilgemis juoidá ja ieš rieman dál
dahkat aiddo dan suttu. Muitalan dás min máinnaspersovnnain,
mat ain leat Sámis eallimin hui olu olbmuid fárus.
Sámiid dološ mytologiija
Dološ olbmot Sámis jáhkke
ahte buohkain lea vuoigŋa: olbmuin, ealliin, šattuin, geđggiin,
váriin, jávrriin, jogain, eatnamis, mearas, áimmus,
gomuvuođas...
Sámi dološ mytologiija lei luonddu
osku, mii lei golmma dását eallima áddejupmi. Noaidegoavddis
govvida máilmmi ja oppa gomuvuoda dálá-, vássán-
ja boahtteáiggis:
Ipmiliid
áibmu
Dán oasis oaiveipmilin lea Dearpmes
Eallevaččaid
áibmu
Dán oasis oaiveipmilin lea Beaivi
Jábmiid
áibmu
Dán oasis oaiveipmilin lea Máttaráhkku
Ibmiliid ja eallevaččaid áimmuid
gaskkas earru lea nu stuoris ahte dábálaš olmmoš
ii sáhte doallat oktavuođa ipmiliid áibmui eará
go oaffaruššamiin. Dušše siidda noaiddis (šamána)
lei dáidu gulahallat ipmiliid áimmu ipmiliiguin. Dábálaš
olbmot oaffarušše sieidesajiin, amaset oažžut ipmiliid
moari alcceseaset lihkuhisvuohtan. Sieiddit ledje geađggit, sullot,
várrečohkat ja eará earenoamáš eanamearkkat.
Olbmot maiddái atne sieidečuolddaid.
Eallevaččaid ja jábmiid áimmuid
gaskkas ii lean nu stuorra earru. Dábálaš olmmoš
maid sáhtii deaivvadit jábmiid áimmu ipmiliiguin.
Dat sáhtte almmustuvvat eallevaččaid áibmui dahje
olmmoš ieš sáhtii fitnat jábmiid áimmus
sihke gozedettiinis ja oađedettiinis.
Sápmelaččaid dološ oskku
mielde paradiijas lei sáivu, mii lei gul máŋggabotnatjávri
dego mat Báišduoddara Luobmošjávri, mii
lea Gáregasnjárgga Áilegasa lahka (Áilegas
= heiliga = bassi). Diet guovllu lea muduige leamašan dološ
sámiide bassi, doppe leat guokte Basejávrri, Basejohka,
Suttesjohka ja Luobmošája, mas ipmilat leat
máilmmi luovvama álggahan.
Ipmilat ja hálddit
Luonddu ipmilat ledje almmolaš
ipmilat, geat ráđđejedje oppa gomuvuođa, násttiid,
guovssahasaid, mearaid, eatnamiid, váriid, jekkiid, jávrriid,
jogaid, šattuid, ealliid, olbmuid ja buot earáge almmis ja
eatnamis.
Dearpmis,
áddjá, anárašgillii äijjih, hovregállis...
(veardádussan suopmelaččaid Ukko ylijumala)
Dearpmis čájeha fámuidis ee. bajándálkin.
Vuhtto vel otnege báikenamain Dearpmesvárri, Ádjásuolu,
Ádjájávri...
Áhkku, Dearpmisa eamit ja su muitun leat báhcán
báikenamat: Áhkovárri, Áhkojávri,
Áh'guoika, Áhkojohka...
Beaivi, álgofápmu mii čuohcá maiddái
eará ipmiliidda
Birgejumi ipmilat suodjaledje olbmuid
áigáiboađu ja birgenlágiid:
Biegga-almmái mearreda, gos guovllus bieggá. Dakko
gulai maiddái luonddu dahje almmolaš ipmiliid jovkui. Muhto
ráđđii maiddái gottiid jođu ja danin lei
hui dehálaš birgenlági ipmil, namalassii goddebivddu
ráđđejeaddji. Anárjávrri oarjjabealde
skihččá TV-stivli Bieggaoaivvi (Tuulispää)
alde.
Čáhcealmmái
ráđđe guollebivddu.
Leaibealmmái ráđđe eará meahccebivddu,
muhto ii goddebivddu.
Mánnu čuohcá máŋggaláhkái
veaháš gudege birgenláhkái; goas lea buoremus
čuohppat gámasuinniid, njuovadit, oaggut, gárdut...
Vearaldenalmmái ráđđe ollislaččat
buot olbmuid birgenlágiid.
Servvodaga ipmilat ráđđejedje
olbmuid gaskavuođaid ja servvodaga doaimmaid:
Ráđđenáhčči
maiddái ipmil ja jubmel...
Ráđđenáhkká
ovddibu eamit
Ráđđenbárdni
ovddibuid bárdni
Ráđđennieida ovddibuid nieida, maiddái
Ránánieida
Jábmiid áimmu ipmilat maid ráđđejedje olmmošgaskavuođaid.
Dat veahkehedje ja rávvejedje olbmuid čoavdit vuorrádusaid
ja buncaraggáid, mat siiddas bohciidedje olbmuid gaskii.
Máttáráhkku
várjala oppa olmmošservodaga
Uksáhkká
várjala goađi, olbmuid ruovttuid uvssa, ealliid ja lottiid
besiid
Sáráhkká
suodjala eatniheakka rájes nieidamánáid ja nissonolbmuid
oppa eallinagi. Várjala riegádahttimiid.
Juksáhkká
suodjala bivddu ja várjala gándamánáid ja
albmáid eatniheakka rájes oppa eallinagi. (juks, juoksa,
dálá sámegillii dávgi, suomagillii jousi)
Mo olmmoš riegádii dološ
oskku mielde?
Ráđđenbárdni addá
sielu Máttáráhkkui, guhte duddjo sillui ohki ja addá
dan Sáráhkkái. Sáráhkká lágiida
silolaš ohki nissonolbmo mánnágoahtái, dikšu
dan gitta riegádeami rádjai ja várjala vel dan maŋŋáge
oppa eallinagi, ná lei riegádan nieidamánná.
Muhto go ohki lei jo nissonolbmo mánnágoađis, de sáhtiige
boahtit Juksáhkká, guhte dikšugođii gándaohki
dassážii go fas Sáráhkká bodii sárrat/luoitit
nissonolbmo mánás. Riegádusa rájes fas Juksáhkká
válddii gándamáná iežas várjalussii
ja suodjalii su oppa eallinagi.
Suodjaleaddjit, diehttit ja
bassiveahka adde olbmuide váttisvuođain dávjá
niegu bokte ráđi. Ráđđejit jábmiid
áimmus ja várjalit olbmuid, ealliid ja šattuid.
Boaššoáhkká
várjala goađi boaššu, vai doppe livččii
ovtto borramuš ja opmodat seillošii.
Gieddegeašgálgu
rávve čoavdit váttisvuođaid ja gohcá servodaga
morála
Bassiolbmot, ovddeš diehttit,
noaiddit, sealge-eatnit ja buoredeaddjit. Bassiveagas
sáhttet leat eanetge govat noaidegoavdásis. Dát joavku
rávve olbmuid ja gohcá servodaga olmmošvuođa.
Hálddit ja máinnaseallit dahje máinnasfuođđut
várjaledje ja dikšo olbmuid ja gohce servodagas olmmošvuođa
ja olbmuid láhttemiid.
Áfruvvá
meara háldi, guhte sáhttá leat maiddái heavvanan
nissonolbmo veaiga. Dát háldi lea Skandinávalaš
luoikkasfuođđu
Čáhkalakkis
gáldoháldi, geas leat silba- ja golleruđat dievva oaivvi
ja čoavjji. Dát háldi lea hui stoahkkái ja danin
dan sáhttáge bivdit vaikke nuvttohiin.
Olmmoš čalgada gápmaga čáhcerádjai,
nuollá vuoddaga ja bárggeša gežiin čiehkáda
miestaga duohkái vuordit.
Čáhkalakkis áicá gápmaga, čákŋá
dan sisa. Čohkohallá ja duhkoraddá vuoddagiin. Maŋážassii
giessagoahtá vuoddaga iežas birra ja bulljarda:
- Mun giesan ja giesan, fas giesan ja ohpit giesan.
Nu dat giesada dassážii go oidnosii lea báhcán
dušše dan oaivi. Dál olbmos lea hui álki fáhtet
dan. Ii leat eará go leahkkut dan oaivvi ja čoavjji árdnaluŋkkáid.
Muhto olmmoš ferte muitit, go váldigoahtá dan ruđaid
ahte visot rivvemiin olmmoš oažžu badjelasas vuovdnáivuođa
garrudusa ja heajos lihku.
Čáhcerávga
čázi háldi, guhte lea čáhcái heavvanan
olbmo veaiga, gáđašta ealli olbmuid. Dat hui mielas válddašii
čázevuollái ealli olbmuid, earenoamážit
mánáid, go dain lea ain ovddas guhkes eallin, man dat rivve
alccesis. Čáhcerávga lei dološ olbmuid mánnágeahčči,
muhto dat gal lea čeahppi oaidnit ain dálá mánáidge.
Čáráhus
lea háldi, mii givssida olbmuid niegus. Dat lea olbmui sihke veahtun
ja boalgan. Dan nama atnet maiddái láivves garrudansátnin:
- Čivgačáráhusat boahttet dálánaga
gáddái, eret heajos jieŋaid alde ja vajot!
Dalle mánát leat váhnemiiddáseaset sihke heahtin
ja heahpadin, nuppiid sániiguin mánát čáráhallet
váhnemiid.
Deattán
lea háldi, mii čohkká ihkku oađđi olbmo ratti
alde muhtin ealli dahje lotti hámis. Dat niegadahttiha váivves
nieguid, stirdoha, oađiha heittogit dahje doalvu olbmos nahkáriid
oalát. Dakkár olmmoš lea deddon.
Eahpáraš
lea háldi, mii suodjala ja várjala mánáid.
Eahpáraš lea goddon máná dahje vuolggahuvvon
ohki vuoigŋa dahje veaiga, mii čierru meahcis ja oainnahallá
olbmuide álás mánnán. Dat sáhttá
leat vašis, go ieš ii beassan eallit ja danin dat hálida
mávssahit ealli olbmuide iežas goddima.
Eahpáraš muitala olbmuide maiddái dál eallevaš
mánáid dilis. Jos dat oidno dahje gullo, de dat muitala
ahte olbmot verrošit ja sordet soames máná dahje muhtin
mánáid. Noaidi ferte vuolgit viežžat dieđu,
manin Eahpáraš čierru. Go sivva čielggai, de vearrivuođa
galggai njulget ja bahádahkki ráŋggáštit,
vai Eahpáraš jaskkoda.
Kristtalaš oskku rájes Eahpáračča jaskkodahttigohte
gasttašemiin.
Ganeš
- Ulda - Gufihtar lea háldi, mii eallá eatnanvuolde.
Dat leat albma olbmo hápmásaččat. Guođohit
eatnanalde bohccuideaset, muhto maiddái gusaid, sávzzaid
ja gáiccaid. Sáhttet oainnahallat muhtin olbmui. Jos olmmoš
háhppeha bálkestit niibbi, ruda dahje muhtin eará
metállagálvvu ealu badjel, de son oažžu dalle
opmodaga alccesis dan ráje go su iežas ja niibbi gaskii leat
báhcán bohccot. Gufihttariid ealus leat dávjá
olu muzehat dahje gappat. Dát háldi adnui čilgehussan,
jos muhtin báifáhkka rikkui.
Jos fas muhtimis bulii goahti dahje stohpu
ja vaikkeba opmodat muđui duššai, de čilgehussan máinnastuvvui
ahte olbmot ledje ceggen goađi dahje dálu Gufihttariid orohaga
ala.
Jos mat olmmoš skihkahisvuođain
ja hoahpuiguin šávge eatnamiid duoldi čázi, de
das gal eatnama vuollásaš ássit suhttet ja mávssahit.
Lágidit olbmui roassu dahje muđui su eallimis dolvot lihku.
Kristtalaš oskku váikkuhusa geažil
máinnastuvvo ahte Gufihttarat leat Áttánis
ja Evás dat mánát, geaid soai heahpadis čiegaiga
eatnanvuollái, amas Ipmil oaidnit, man olu sudnos leat buohkanassii
mánát.
Nilla Outakoski mielde Lars Levi
Laestadius lei ieš sápmelaš ja dovddai sámiid
mytologiija. Danin Laestadius máhtiige addit min máidnasiidda
ja hálddiide bahábeaggima, vai sápmelaččat
dain luobašedje.
Gobmi
lea jápmán olbmo vašánis vuoigŋa, mas ii
dieđe, manin dat lea suhttan. Dat sáhttá leat goddon
dahje muđui eallimis rivvehallan ja sordojuvvon olbmo veaiga, guhte
hálida gillámušaidis mávssahit earáide.
Kristtalaš oskku čuozai maid dán háldái
ja attii dasa ahkidis beaggima ja dan dihte jaskkodahttigohte gopmi muoldda
suhppemiin.
Gorremaš
/ Guoržžu lea romis, duolva ja stuorra háldi,
mii balddáhallá mánáid, amaset vuolgit lobihis
mátkkiide. Nu maiddái dat lei mánnáoaidni
ja muđuige gozii siiddas olmmošvuođa.
Olmmoš ii ožžon sávvat nubbái bahá.
Jos sávai siidaguoibmái vaikke heajos boazolihku, de oaččuige
ieš badjelasas gorremačča vuoiŋŋaid iige šat
bivvan olgun, muhto gárttai náđđut goahtái.
Háhtežan
lea háldi, mii ráđđe ijabeale eatnamiid ja galbmasa
fámuid. Dat suodjala luođu gottiid, divrriid ja heajos vuoiŋŋaid.
Dan áirras lea háhtežandivri.
Háldi
lea geađggi, vári dahje muhtin eará eanamearkka vuoigŋa.
Vuhtto ain dálge báikenamain Hálddečohkka,
Áltá (Stuora Háldi) ja Raisduoddara
Háldi.
Jiehtanas
lea Skandinávalaš luoikkasfuođđu ja lea gul stuoris,
bahá ja doavki.
Lávaráddjá / Láváráhkku
lea háldi, mii orru stuorra geađggi duohkin, miestagiid siste
dahje gámaskukkas, nugo min mánnávuođa ruovttus.
Dat luoktudahttá ja guossoha mánáid, go dat čiehkkádit
suhtadit. Go suhtadan mánná máhcai, de ollesolbmot
jearraledje:
- Maid gussot Láváráhkus?
- Dálgo don jo gerget Lávárádjá gámareašmasiid
gaskkašeames?
Lottežanáhkku
lea luođu háldi, mii ássá bárpmus. Divrrit
ja bárbmolottit mannet dan lusa čakčat gehččui
dálvvi boddii.
Lottežanolbmot ja -álbmot / Állanguhkkosaš
olbmot ja -álbmot leat hui uhca hálddit, mat várjalit
máŋggaláganiid. Veardádussan sáhttá
atnit suopmelaččaid kääpiö ja peukaloinen.
(Nils Holgersons underliga resor - Peukaloisen retket - Lottežan
Niillasa mátkkit)
Luhtat
bahávuoigŋa lea Stálu gálgu, mii láhtte
dego Stállu, mas muitalan veaháš maŋŋelaš.
Máddu
lea háldi, mii lea buot ealliid šlájain. Máddu
boahtá bealuštit maŋisboahttiidis, jos muhtin daid biinnida.
Cubbomáddu bealušta cubbuid.
Máisá
lea spiiriid háldi, man sáhttá doallat dobbelabbos
ja buori mielas njálgga hádjasuinniiguin. Máisá
dájuha nuorra gánddaid ráhkásmuvvat guođohanvuorus
alccesis, vai spiret besset speadjat ealu. Máisá maiddái
čádjida ollesolbmo illástit gándamánaid
seksuálalaččat.
Njávežan lea háldi, mii ráđđe
beaivvebeale eatnamiid ja lieggasa fámuid. Dat suodjala lojes bohccuid
ja buorrevuoiŋŋaid.
Roahcu
čádjida olbmuid illástit seksuálalaččat
nieidamánaid ja nissonolbmuid.
Rohttu
lea jábmima áirras ja dávddaid háldi, mii
oidno čáhppes bussá dahje roahtu hámis. Dán
fámu olbmot dahket duššin čolgademiin golmma geardde
gurotbeali oalggi badjel.
Ruoidná lea háldi, guhte orru mieska stohkis. Jos
buvttii goahtái boaldinmuorran suston stohkiid, de Ruoidná
beasai mieska muoraid fárus goahtái ja buvttii dávdda
soapmásii, guhte sotnagođii ja buohccái.
Skáimmadas
lea guliid ja guollečáziid háldi, mii oidno guovtte
čoarvvat guollin. Skáimmadas moaráska, jos čáziid
alde dahje čáhcegáttis doallá vála ja
huiká duššiid dihte. Skáimmadasa suhttu soažžu,
go dasa oaffaruššá lotti bierggu.
Skoarru
lea háldi, mii dahká meahccebivdui heajos lihku. Skoarru
lea maiddái gáđášvuoda háldi, man
fámuid sáhttá caggat muorrasieiddain. (Veardit Guržui!)
Skuŋka
lea háldi, mii livkkiha bussá dahje beatnaga hámis.
Dat orru uvnna dahje geađggi duohkin. Veardádussan sáhttá
atnit maiddái suopmelaččaid mörkö. Skuŋka
muitala ahte mánát leat baháid bargan.
Smiergáhttu
/ Bára lea háldi, mii várjala šibihiid
ja ruovttu ealliid. Jos olmmoš funet dikšu ja bávččadahttala
ealliid, de Smiergáhttu boahtá bealuštit ja mávssaha
ealliid beales. Suopmelaš mytologiijas lea seamma hálddis
namman para.
Stállu / Juovlastállu
lea stuorra, rábmás, jallas ja vuovdnás háldi,
mii earenoamážit seavdnjadin juovllaid áiggiid vuodjá
ráidduin, mas leat vuojánin luođu eallit. Jos dat biertaluvvet
goađi rieja dihte, de stállu gal suhttá njavččiha
sisa ja coggá sehkkii maid geargá, vaikko mánáid,
jos funet geavvá.
Dalle maid Stállu suhttá ja
njavččiha goahtái baháid bargat, jos miehtá
šilju leabbájit sabehat, smáhkut dahje duhkorasat.
Sáhpán, mii ruohttá Stáluráiddus ovddimuččas,
ii beasage gálvvuid badjel. Oppa ráidu bisána, Stállu
suhttá, čákŋala goahtái, rokkasta ozas
ruovdebohci ja njamista dainna muhtimis vuoigŋašiid eret oaivvis.
Mánoheahppin dahje geamádahkan
Stállu čiehkáda čierastanluohká vuollái
duostut čierastalliid. Ná máinnastuvvui, amaset mánát
heajos čuovgga oidnosis čierastit sorbmái.
Stállu maid lei dološ olbmuide mánnágeahčči
ja olmmošvuođa gohcci. Dat sáhttá leat vaikko
gos, gitta násttiid rájes lea Stállu, man namma lea
Riibmagállis. Dat riide Almmisarvváin ja čohkohallá
dan sehpeda alde.
Stálus ja Gufihttariin leat dálá
sápmelaččat máinnastan eanemus. Stállu
lea borran jo olu hálddiid ja loahpaid vel leat Gufihttarat čiehkan
eatnanvuollai.
Veaiga
lea hápma, mii oidno olbmo iežas hámis dahje su irggi,
moarsi, eamida, isida, fuolkki, ustiba dahje vašálačča
hámis. Hápma geažiha ahte olbmui čuohcá
farga muhtin fearán hui apmasit dahje eartnjehasat. Veaigga sáhttá
oaidnit maiddái iešdáhtuin, go diiddástallá.
Muhtimin Veaigga oaidná vuorddekeahttá. Dat sáhttá
oidnot gos beare ja makkár fal oktavuođas. Gean Veaiga oidno,
dan birra dat muitala juoidá. Sáhttá maiddái
leat jápmasága áirras.
Vuovru
lea stuorra háldi, mii lea issoras bahádáhtolaš.
Dat boahtá ihkku goahtái ja jos goađis ii leat čáhci,
de njamista ruovdebohciin muhtin oađđis vuoigŋašiid
eret oaivvis.
Dán áigái Stállu lea váldán
badjelasas doaimmaid, mat ovdal gulle Vuovrobalddonassii.
Čoahkkáigeassu
Máinnas lea čuvvon mu hui máŋgga
hámis oppa eallinagi gitta dássážii. Min ruovttu
gámaskukkas Seitalis orru ain mu mielas Lávaráddjá,
Deatnogáttis vuodgŋá Čáhcerávga
vel ja giettis lávejit čuntut cubbomáttu maŋisboahttit.
Ain dálge mánnávuođa muittut gohccáhit
munnje máinnasskihpáriid ja hálddiid meahcis váccedettiinan,
bárbmolottiid vižardeami guldalettiinan, dola njuoršuma
lieggasis čohkkádettiinan, eahketroađi ivnniid girjjátvuođa
geahčadettiinan.
Dološ olbmuid oahpahanvuohki ii lean
dáguhit ja čilget máná njuni ovddas, man váralaš
bastilis niibi sáhttá leat. Eaige sámit maiddái
máná gieldán ávjoniibái guoskamis.
Baicce vel álge suinna dakkár bargui, mas adnui bastilis
niibi. Das barggadettiin sii máinnastedje niibbis dego dat livččii
lean ealli, vaikke jearaldagas leige jápma gálvu. Máinnas
attii niibái vuoiŋŋa ja seammás olbmot hárjehedje
máná atnit váralaš vearjju bargoneavvun ja alccesis
veahkkin. Nie mánná ieš hárjánii váruhit
ávjju ja oahpai vuollat niibbiin nu ahte ii čuohpadan ja najadan
suorpmaidis háviide.
Máidnasa oahpahanvugiin hálddit
huksejit olbmo sisa áddejumi ja mánná ieš oahppá
várjalit iežas, go ollesolbmot luhttet su dáidduide
govahallat ja áddet ieš. Lágat, mearrádusat,
gohččumat, gildosat ja čilgehusat leat olbmo olggobealde,
eaige dat doala deaivása dakkárii guhte ohcá dušše
čalmmi veala ja verroša dalán go oažžu liibba.
Statistihka guorahallan vugiin olbmos lea
gaskamearálaččat buorredilli go sus lea oaivi jiekŋudanskáhpes
ja juolggit steaikauvnnas. Ná unnán nummirdiehtu berošta
olbmo dovdduin, vásáhusain ja vuordámušain.
Muhto máinnasteapmi deattuha olmmošvuođa. Máinnastemiin
mánná dovdagoahtá ahte skire ii leat dušše
skire, das lea vuoigŋa, maid biologiija fágadiehtun ii oppa
duohtange dovddas.
Dás lean dál logahallan eatnaša
min mytologalaš ipmiliin, suodjaleaddjiin ja
hálddiin, maid lean roggan čuovvovaš gálduin:
- Mu mánnávuodas eatnis ja ádjás
gullan máidnasat
- Annukka ja Sámmol Aikio: Girdinoaiddi bárdni
WSOY 1978
- Erkki Itkonen: Inarinsaamelaisia kielennäytteitä, S-U
seura Helsinki 1992
- T. I. Itkonen: Suomen Lappalaiset II (siiddut 313-315) WSOY 1948
- Terho Itkonen: Uskomus-, tarina- ja satuaineistoa Tenon varresta
S-U seuran Aikakauskirja 71 - 1971
- Nils Jernsletten & Ørnulf Vorren: Romssa Universitehtas
logaldagat gidda lohkanbaji áigge 1978
- A. V. Koskimies ja T. I. Itkonen: Inarinlappalaista kansantietoutta,
S-U seura Helsinki 1978
- Nilla Outakoski: Ságastallan Roavvenjárgga girjerájus
jahkemolsašumi 1975 ja 1976 áiggiid
- Paavo Ravila: Reste Lappischen Volksglaubens, S-U seura Helsinki
1934
- J. Qvicstad: Lappiske eventyr og sang, Oslo 1927
- Pekka Sammallahti: Logaldagat Oulu Universitehtas 1978-1981 jagiid
áigge
- Johan Turi: Muitalus sámiid birra
|