Buohkat geat ásset sámegiela hálddašanguovllus lea riekti sámástit go politiijat dahje sivahallaneiseválddit dutket du sin iežaset kantuvrras. Dát čuožžu sámelága § 3-4. Jus sii jearahit du olggobealde iežaset kantuvrra, de it sáhte gáibidit ahte galggat beassat sámástit jus son gii dutká du ii máhte sámegiela. 

Jus don háliidat buktit sisa njálmmálaš váidima dahje njálmmálaččat dieđihit ahte áiggot geavahit riekteneavvu, de dus lea riekti dahkat dan sámegillii.

Loga maid eambbo sámegiela geavaheami birra duopmostuoluin.

Sámelága § 3-4 nanne ahte sii geat čohkkájit giddagasas ožžot sámástit guhtet guoibmáseasetguin ja iežaset oapmahaččaiguin. Dát guoská sihke jus telefovnnain humat ja jus humat olbmuiguin giddagasas. Dat mearkkaša ahte giddagasas fertejit leat bargit geat ipmirdit sámegiela. 

Fáŋggain lea maid viiddiduvvon riekti sámástit go ožžot dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid giddagasas.

Jus don it beasa geavahit sámegiela nu go don háliidat giddagasas, sivahallaneiseválddiid ektui dahje kriminálafuolahusa ektui, de sáhtát dan váidit. Giddagaseiseválddidirektoráhtta lea váidinásahus jus váiddát giddagasaid dahje kriminálafuolahusa.

Movt dagat go áiggut váidit:

- čálát reivve mas oanehaččat čilget dili ja mii du mielas lea boastut

- muital makkár ásahusa don váiddát

- bija mielddusin jus dus leat dokumeanttat mat du mielas gullet áššái

Lea hástalus go kriminálafuolahusas leat unnán sámegielat bargit. Dat dagaha ahte oallut sámegielat fáŋggat eai oaččo ollašuhttet iežaset vuoigatvuođaid go leat čađaheami iežaset ráŋggáštusa.

Justiisadepartemeanta vuođđudii bargojoavkku mii galggai kártet makkár resurssaide ja erenoamáš doaibmabijuide lea dárbu lassin sámegiela geavaheapmái. Bargojoavku čálii raportta: "Gjennomgang av soningsforholdene for samiske innsatte og domfelte" maid sii ovdanbidje 31.12.11. Raportta árvvoštallá kriminálafuolahusa barggu sámi fáŋggaide. Raporttas ovddiduvvojit maid konkrehta doaibmabijut movt sáhttá vuhtii váldit sámi fáŋggaid vai ollašuhttá ráŋggáštusa čađaheami ulbmiliid.

Kriminálafuolahus lea maŋŋil ráhkadan doaibmaplána: "Kriminalomsorgens tiltaksplan for god og likeverdig straffegjennomføring for samiske innsatte og domfelte". Doaibmaplána sisttisdoallá konkrehta doaibmabijuid maid Kriminálafuolahus galgá čađahit lasihan dihte sámegielat bargiid logu, nannen dihte fáŋggaid gielalaš vuoigatvuođaid ja ovdánahttit doaibmabijuid mat leat heivehuvvon sámi fáŋggaide.

Kriminálafuolahusa ruovttusiidduin gávnnat eambbo dieđuid sámegillii Kriminálafuolahusa ja ráŋggáštusa čađaheami birra.

Siviilaáittardeaddji lea 2008:s geahččan  makkár vejolašvuođat fáŋggain leat sámástit Romssa giddagasas. Maŋŋel galledeami de buvttii Siviilaáittardeaddji cealkámuša. Cealkámušas čujuha Siviilaáittardeaddji ahte sámegielat fáŋggaid riekti sámástit gaskaneaset ja iežaset lagamusaiguin lea lága bokte nannejuvvon, ii dušše Sámelága bokte, muhto maiddái Kriminálafuolahusa ráŋggáštusčađahanlága njuolggadusain.

Cealkámušas celkkii Siviilaáittardeaddji earret eará ahte lea váttisvuohta go sámegielat fáŋggat eai beasa sámástit go leat unnán sámegielat bargit. Go fáŋggat eai beasa geavahit iežaset giela, de lassána isolerenvárra ja várra oažžut dárbbašmeahttumis lossa ráŋggáštumi lea stuorat go earáide.

Siviilaáittardeaddji cealkámuša sáhtát lohkat dáppe.

Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna art. 5 ja 6 nanne ahte buohkain lea riekti oažžut vuoiggalaš riektemeannudeami. Dat mearkkaša earret eará ahte juohkehaš gii váldo gitta dahje áššáskuhtto rihkkudagu ovddas, ovttatmano, ja dakkár gillii maid son ipmirda, galgá oažžut dieđu manne lea váldon gitta ja manne lea áššáskuhtton (Art. 5,2 ja art. 6, 3-a). Jus  dutkkadettiin ja dikkis dárbbašuvvo dulka, de ii galgga áššáskuhtton olmmoš dan dárbbašit gokčat dulkagoluid, dan  galget eiseválddit gokčat (Art. 6, 3-e).

Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna art. 14 nanne maid ahte dat vuoigatvuođat mat dán konvenšuvnnas namuhuvvojit galget addot buohkaide, beroškeahttá olbmo sohkabealis, nális, ivnnis, oskkus, politihkalaš dahje eará oaivilis, našuvnnalaš dahje sosiála vuolggasajis, olbmo gullevašvuođas našunála minoritehtii, opmodahkii, riegádeapmái dahje eará stáhtusii.

Riekti mii olbmos lea dakkaviđe go váldo gitta dahje áššáskuhtto rihkkudagu ovddas oažžut dieđu manne lea váldon gitta ja manne lea áššáskuhtton dakkár gillii maid ipmirda, lea maid nannejuvvon Eurohparáđi rámmakonvenšuvnnas našunála minoritehtaid suodjaleami birra art. 10.

Eurohpalaš regiovdna dahje unnitlogugielaid šiehtadus art. 9 lea riikka riekteeiseválddiid birra. Dat nanne ahte Norge galgá sihkkarastit ahte duopmostuolut láhčet dili vai sáhttá sámástit dikkis. Jus lea dárbu dulkii, de lea duopmostuollu mii galgá dan ordnet. Šiehtadusa art. 10 geatnegahttá stáhtaid láhčit dili ja movttiidahttit vai regiovdna- dahje unnitlogu gielat sáhttet adnot almmolaš hálddašeamis sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.

ILO konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain art. 10 lea álgoálbmogiid iežaset dábiid go galgá mearridit ráŋggáštusvugiid. Norggas leat sámit erenoamážit ovddidan dárbbu beassat sámástit giddagasain. Dasa lassin lea Sis-Finnmárkku diggegottis leamaš prošeakta mas sii leat geahčadan iešguđet lágán ráŋggáštusvugiid.