Váidit

Jus suohkan, fylkkasuohkan dahje eará almmolaš ásahusat eai fála bálvalusaid sámegillii nugo leat geatnegahtton sámelága giellanjuolggadusaid mielde, de sáhtát don váidit dan. Dát čuožžu Sámelága 3-11 §:s.

Eai leat dušše ovttaskas olbmot geat sáhttet váidit váilevaš sámegielfálaldaga. Maiddái riikkaviidosaš sámi organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain main leat doaimmat main lea erenoamáš mearkkašupmi  sámi álbmogii, lea vuoigatvuohta váidit dakkár áššiin. Sii sáhttet maid váidit áššiin vaikko dat eai čuoza njulgestaga ovttaskas olbmui.

Váilevaš sámegieloahpahusa vuođđoskuvllas dahje joatkkaoahphausa sáhtát váidit, dat čuožžu oahpahuslága 15. kapihttalis.

Suohkana ja fylkkasuohkana bálvalusaid váidit

Jus don háliidat váidit váilevaš sámegiel bálvalusaid suohkanis dahje fylkkasuohkanis, de lea Fylkkamánni váidinorgána.

 

Sámeláhka

Finnmárkku fylkkamánni

Romssa fylkkamánni

Nordlándda fylkkamánni

Davvi-Trøndelága fylkkamánni

Váidit váilevaš sámegieloahpahusa

Jus don háliidat váidit váilevaš sámegiel oahpahusa vuođđoskuvllas dahje joatkkaoahpahusas, de lea Fylkkamánni váidinorgána, dat čuožžu oahpahuslága 15. kapihttalis.

Váidinproseassa lea ná:

Vuođđoskuvllas:

1. Váhnen sádde váidaga skuvlii gos mánná vázzá. Skuvla* galgá álggos meannudit váidaga. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga muhto doalaha mearrádusa, de galget sii sáddet ášši viidáseappot fylkkamánnái.

*Muhtin suohkaniin lea bajásšaddanossodat/oahpahusossodat iige skuvla gii meannuda váidaga. Váidda galgá goitge sáddejuvvot skuvlla.

2. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga, de sádde skuvla ášši viidásit fylkkamánnái. Fylkkamánni galgá de meannudit váidaga. Fylkkamánni sáhttet juogo doalahit suohkana mearrádusa, dahje sii vuhtii váldet váidaga. Jus fylkkamánni váldá vuhtii váidaga, de lea skuvla geatnegahtton čuovvut dan mearrádusa. Fylkkamánni mearrádus lea loahpalaš mearrádus, iige dan sáhte váidit.

 

Joatkkaskuvllas:

1. Váhnen dahje oahppi sádde váidaga skuvlii gos oahppi vázzá. Skuvla* galgá álggos meannudit váidaga. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga muhto doalaha mearrádusa, de galget sii sáddet ášši viidáseappot fylkkamánnái.

* Jus lea fylkkasuohkan gii oamasta joatkkaskuvlla, de sáhttá leat fylkkasuohkana oahpahusossodat gii meannuda váidaga. Váidda galgá goitge sáddejuvvot skuvllii.

2. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga, de sádde skuvla ášši viidásit fylkkamánnái. Fylkkamánni galgá de meannudit váidaga. Fylkkamánni sáhttet juogo doalahit suohkana mearrádusa, dahje sii vuhtii váldet váidaga. Jus fylkkamánni váldá vuhtii váidaga, de lea skuvla geatnegahtton čuovvut dan mearrádusa. Fylkkamánni mearrádus lea loahpalaš mearrádus, iige dan sáhte váidit.

 

Stáhta joatkkaskuvllat: Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus:

1. Váhnen dahje oahppi sádde váidaga skuvllii. Skvula galgá álggos meannudit váidaga. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga muhto doalaha mearrádusa, de galget sii sáddet ášši viidáseappot fylkkamánnái.

2. Jus skuvla ii váldde vuhtii váidaga, de sádde skuvla ášši viidásit fylkkamánnái. Fylkkamánni galgá de meannudit váidaga. Fylkkamánni sáhttet juogo doalahit skuvlla mearrádusa, dahje sii vuhtii váldet váidaga. Jus fylkkamánni váldá vuhtii váidaga, de lea skuvla geatnegahtton čuovvut dan mearrádusa. Fylkkamánni mearrádus lea loahpalaš mearrádus, iige dan sáhte váidit.

 

Oahpahusláhka

Finnmárkku fylkkasuohkan

Finnmárkku fylkkamánni

Romssa fylkkamánni

Nordlándda fylkkamánni

Davvi-Trøndelága fylkkamánni

Cavgil ustibii Čálit