MAINÂSTEMÄRBIVYEHI

Mainâstemvyehi lii siämmáásullâsâš puoh sämmilijn. Mainâsij vuormâ lii távjá siämmâš, mut miljöö já tärkkilub ääših adeleh páihálii ivne. Nuuvtpa puáris šoddâmmainâseh já oskomušmainâseh láá suullân siämmááláváneh jieškote-uv kuávlust.

Satu-luokan kullee mainâseh láá elleemainâseh, imâšmainâseh, nooveelmainâseh já ilbis mainâseh. Toh láá iänááš luoihâttum eres kuávluin, nuuvt tego satu-mainâseh távjá láá-uv. Ive 1917 almostittum čuágálduvâst "Inarinlappalaista kansantietoutta" láá valjeest satu-mainâseh. Tain mainâstum ääših láá iänááš viäráseh anarâššáid, ko toh mainâsteh el. kunâgâsâin, jálupeevrijn, hiäppušijn, "tukkityejeest" já taamiterhoin. Elleemainâseh-uv oroh lemin puohtum, kuás jo puásui teikâ kodde iä mainâšuu mainâsijn ollágin. Mut mainâsijn kal lii ennuv páihálâš ivne já ääših kieđâvuššojeh säämi vuovvijn, nuuvt tego Meniš-Aanti fiäráneh Ranskaenâmist.  

Oskomušmainâsijn táválumoseh láá mainâseh stáálust, kuhvittârijn, čáháligijn, sieidijn já meiddei komme-, ovdâsâš- já kyehtineeleevmainâseh.

Váruttemmainâsijguin čielgejii tom mielânpäccee vuovvijn, et maht kiävá, jis parga puástud.

Olmoošmainâseh já historjáliih mainâseh láá eenâb čonâsist sajan já tiätu ááigán.

Memoraat maainâst kiännii tiätu ulmuu fiäránijn. Tast láá fáárust oskomušmainâs amnâseh já ennuv ovtâskâs ääših, moh iä aainâs joođeet mainâs ovdâskulij. Ovtâskâs ašij kevttim mainâsist viggá vaarâ tuođâštiđ tom, et äšši lii tuođâi tábáhtum, mut tast čiälgá meiddei tot, et mainâstum tábáhtâs lii tai aigij tábáhtum. Mainâsist mainâšuvvojeh ulmuuh, äigi já päikki tárkká já et mii ain tábáhtui.

Jis mainâs juonâ vájálduvá teikâ tom ij haalijd mainâstiđ, te tot puáhtá snorâniđ ceelhân teikâ páhudistmân. Párnáá puáhtá váruttiđ: Jis moonah riidon, te vuáŋŋáš rottee tuu čääsi vuál. Teikâ jis páárnâš lii piättáá, te ettii: Piettemes čáhálig! Čáhálig uáináh lâi pietittem.

Anarâškielâst ij lah sierânâs nommâ satun ige memoraatân, lii tuše maainâs já verbâ mainâstiđ. Lii meiddei muštâlus. Muštâlus, memoraat já motomin maainâs-uv mainâstuvvojeh tuottân, satu vist epituottân.

Mainâsšlaajah

Nooveelmainâs (satu) juonâ (1886) kirjeest "Inarinlappalaista kansantietoutta." Meniš-Antti maainâst, maht sun maailmist jođedijn moonâi Raanskan. Pariisist sun hyenes pihtâsijguin moonâi mottoom táálun, mast lijjii juhleh. Suu viggii vistig vyejettiđ meddâl, mut maŋeláá sun kuulâi mottoom hiärá sopâmin kunâgâs nieidáin, et suoi moonnâv oovtâst uáđđáđ. Meniš-Antti kal maatij ranskakielâ. Sun tohâludâi irguustellen já peesâi niäljád kiärdán. Seeŋgâst Antti kuittâg kavnâttâđâi, ko ferttij ruokkâđ čuuvtij tiihijd. Nieidâ adelij sunjin kulmâtuhháát kolletalarid, ovdil ko finnij suu vyelgiđ. Kunâgâs nieidâ lii kulloo čuávjum...

Stáálu lii stuorrâ, kievrâs, fastes já ohtuunis eeleev, mii hástá ulmuu hiäibuđ. Jis olmooš vuáittá, sun kalga jieijâs nijbijn koddeđ stáálu. Stáálu kal fáálá jieijâs nijbe, mut toin tot ij jäämi, pic kiävru val lase. Meiddei stáálu pennuu, mii puáhtá kal leđe uáinimettum, kalga koddeđ, mudoi tot njuálu stáálu haavijd já iäláskit tom val kievrâbin. Olmooš finnee stáálu ruuđâid já kuullijd olssis.

Kuhvittâr lii sivvâdub eeleev. Tot áásá eennâm vyelni, mut sáttá motomin almostuđ ulmui uáinusân, jis haalijd monnii suujâst jotteeđ uáinimettumin. Kuhvittâreh láá muččâdeh, riggáh já šiev káárvuin. Sii poccuuh-uv láá čiŋŋâivnásiih. Kuhvittârmainâsijn táválávt olmooš uáiná omâs poccuid stuorrâ iälu, mii ij räähti muottui luodâid. Mut jis leggist nijbe teikâ monnii ryevdi poccui paijeel, te finnee olssis puoh taid poccuid, moh pääccih koččâmsaje já ulmuu kooskân. Kiinii lii-uv kulloo riggom toin naalijn.

Sieidi lâi immeel teikâ kuittâg jiegâ orroomsaje. Tobdos lii maainâs Ijjäävri sieidist. Tast mottoom enni nieidâinis moonáin almottiđ siäidán, et suoi iävá innig ááigu uhrediđ toos. Te kárbás lavkkiidijn nieidâ jyelgi rokkâsij riidon nuuvt, et sun ferttij čuárvuđ sieidi iššeen já lopediđ ain-uv uhrediđ: "Ele vääldi kuonâruoidâ, vääldi pyereeb viercâ čiäppát!" Te jyelgi peesâi luovâs riddoost, já suoi ferttijn ain juátkiđ uhrij pyehtim siäidán.

Ovdâsâš almostui mottoom ääigi ovdil ko olmooš jieš. Motomij ovdâsâš poođij pirrâmpeeivi ovdil. Taggaar lâi kuittâg Kaabi Joovnâst. Tot almostui nuuvt tárkká, et kálgu puovtij käähvi vuoššâđ valmâšin pirrâmpeeivi keččin ovdâsáá oinuumist. Ovdâsâš lâi eidu tego olmooš jieš-uv. Kossenâmist ässee Áhu-Joovnâst lâi ovdâsâš, mon maaŋgâs oinii siämmáá ääigi. Návt tábáhtui maŋgii, ohtii keevâi nuuvt-uv, et Jovnâ oinui ohtân ovdâsáinis já sáárnui-uv toin. Lâš-uv ovdâsâš lamaš maŋanum vâi Jovnâ puáttâm liijkás tooláá.

Táválâš čuđemaainâs lii taggaar, et čuđeh puátih hevâttiđ sämmilij tááluid, koddeđ já rievediđ. Sämmilij sáŋgár Lavrukâš kuittâg utkáávuođâinis tuššâd čuuđijd. Mottoom mainâsist čuđeh lijjii jotemin Aanaarjäävri mield já pálkkááttii Lavrukáá uápisin. Sun hokâttâlâi taid suollui luámánijd purrâđ. Ko čuđeh lijjii moonnâm tabbeláá, te Lavrukâš saajai puoh kárbáid čáácán já kuođij čuuđijd suollui. Kyevti oho keččin čuđeh lijjii jáámmâm niälgán, veikâ lijjii purrâm čyeđe peesist kuolmâsijd. Suolluu nommâ lii-uv Čyetpecsuálui. Lavrukâš lâi jieijâs ääigi MacGyver.

Historjálijn mainâsijn ovdâmerkkân lii täst Sigá maainâs. Siggá lâi nieidâ, kiäst láin kyehti irge. Ko sun ij máttâm valjiđ kuábbáágin, te irgeh moonáin kezis čuálmi kyevtibel já paijijn tavgijn kyeimis. Kuábâš-uv kaandâin jaamij. Čuálmán šoodâi nommân Sigá čiärrumčuálmi. Mainâsist láá kyehti loopâ, tego valjimnáál. Nubbeest Siggá hávdáduvvoo irgij kooskân sanijguin: "Ko jieh kuábbáágin hilgom, te tääl finniih kuohtuid." Nubbe loppâ lâi taggaar, et Siggá varrij aassâđ Taažâbel Stuorrâvuonân, kost naajâi já eelij elimis tobbeen. Stuorrâvuonâ máddáábeln láá pääihinoomah Sigákieddi já Sigákuolbâ.

Mainâseh ulmuin láá vaarâ táválumoseh. Suvláámus mainâseh mainâstuvvojeh ulmuin, moh láá luándus, tavijdis teikâ pargoidis peeleest suámáliih. Maainâstmist kalga kuittâg tiettiđ, et láá-uv ääših äärgih, et lii-uv pyeri taid kost já kiäs peri mainâstiđ. Mainâsij ulmuuh sättih leđe val elimin, teikâ kuittâg sii alda hyelhih. Ain ij pyevti mainâstiđ om. taggaar mainâs, mast nuáidi keččâl pyerediđ mielâvänulmuu.

Motomin puáhtá kuittâg mainâstiđ om. puásuisuollust, jis lasseet toos aspekt tiätuláván juonâlâš sáŋgárist, kote om. táájut läddlâš polisijd. Tágáreh láá mainâseh Meniš-Jussáást. Mottoom mainâsist Jussá piäsá kárgáđ, ko čájádit poolis já komserjâs vijđes čievârmaailmân. Nubbeest Jussá kárgáá faŋgâfiävrárist nuuvt, et čááŋá čieŋâlâsân suoinij siisâ láátun. Kuálmádist Jussá kárgáá Kittâl muorâlanneest tohâludmáin, et sun lii jyelgiväänist.

Matti Morottaja

Maassâd pajas