siida


Matti Musta emäntineen Lusmaniemen Junnaksessa Samuli Paulaharju 1925

ČÄÄLLIMVYEVIH

 

 

1. Elias Lönnrot čaalij ive 1854 artikkel Ueber den Enarelappischen Dialekt, mii lii almostum 4. uássin kirjerááiđust Acta Societatis Scientiarum Fennicae. Artikkelist láá anarâškielâ verbâi já nominij sujâttem maallih, teevstah já sánádâh. Lönnrot ortografia ij lah uáli loogilâš, ige sun vaarâ lam kuullâm aaibâs tárkká kielâmiäštárijdis etâmijd:

Ææc´e miij, kii læh olmin, paasotuvos tuu nommot! Aldanos tuu väldekoddat. Læos tuu taattot nuut æædnamest, kuo almest. Adde miijen odne miij juöhe-pæivac´ læibem! Ja adde miijen miij væælgiidem addagas, nuut kuo mijuv addagas addelep miij væælgogasaidem. Ja æla toalvu miij kivsedossan, poits pææste miij pa´ast, tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohàdna.


2. E. W. Borg almostitij ive 1857 kirje Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus Ucca katkismus. Tast Mii Eeči lâi taan häämist:

Mii Eec kote läh almest. Pasottum lävus Tu nommad Alda puodus Tuu wäldekoddad. Sados Tuu taattud. nuut eendnamest, kuo almest. Adde miijan taan päiwi mii jyöche päiväli leipim. Ja adde miijan mii suddoidim addagas, nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast.


3. Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen toimâttij kiirjijd Katkismus 1902 já Ráámmát Historja 1906. Jis verdid ortografia ovdebáid, te tot muttum melgâd ennuv. Čäällim oro västidmin sárnum viehâ tárkká. Aanoost láá pustaveh č, š, đ, ŋ á, moh uáinojeh tááláá čäällimvyevist-uv. Čäällimvyevih lii-uv masa siämmáš ko tot, mii kevttui ivij 1934-1990. Taa ovdâmerkkâ:

Mii Eeči, kote leh oolmijn. Pasottum leävus tuu nomm. Poađus tuu väldikodde. Šados tuu táttu eennâm alne, nuutko almeest. Adde miijan onnaa peeivi mii jyehipeäiválii leibi. Ja adde miijan addagas mii suddoid, nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mii vuästá rikkom. Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast. Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast.



4. Ovdebáást täärhib lii Erkki Itkos rähtim čäällimvyehi, mii lâi aanoost ivij 1934-1990. Toin čállojii iänááš Sabmelaš (Sápmelaš) -loostâ anarâškielâliih čalluuh, moh almostuuškuottii loostâst loppâive 1934 rääjist.

5. Tááláá čäällimvyevist motomeh jienâduvah merkkejuvvojeh ovdebáást tärhibeht nuuvt, et toh västideh pyerebeht sarnum kielâ. Muttoseh lijjii tágáreh:
- čálloo , om. eänui - iänui
- oa čálloo , om. koati - kuáti
- tyehi-a-jienâdâh čalluuškuođij pustaváin â; om. kulma - kulmâ
- j:jn čállojeijee pelivookaal já i ton ovdiibeln čállojeh loogilubbooht: ij:iij, om. nijbe: niijbán
- siämmáánáál v:in čállojeijee pelivookaal já u ton ovddiibeln čállojeh: uv:uuv, om. puvdâ: puuvdâst.

1934-1990 čäällimvyehi
Pasottum leävus tuu nomma.
Poađus tuu väldikodde.

tááláš čäällimvyehi
Pasottum liävus tuu nommâ.
Puáđus tuu väldikodde.

Anarâškielâ tááláš ortografia lii tiätu oosijn loožâs. Om. puoh kuávlukielâi iäruh iä lah normâdum, mut toháliih säänih já suujâtmeh pyehtih leđe eenâb ko tuše ohtâ. Oppâkiirjijn kielâ lii kuittâg pieijum eenâb oovtâdnáál.

6. Erkki Itkonen lii kiävttám jieijâs čäällimvyevi, mii lii ereslágán ko almolâš čäällimvyehi. Tággáár čäällimvyehi lii motomijn kielâtiettuu teekstâkiirjijn já suu sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch.

Itkonen 
æænab
ajn
skīipa
ooudast
kuáysuj
Taaa
vaīin
roozaj

almolâš
eenâb
ain

skiijpâ
oovdâst
kuávsui

Taažâ
vazzijn
roosâi



Matti Morottaja


Čááitus Elias Lönnrot kirjeest Ueber den Enarelappischen Dialekt ive 1854.

 

 

 

Pärni-rohe (Juhani Aikio) reivâ viljâsis Sáár´ Iisán Königstedt kärdinist, Espoost ive 1910.

 

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi