|   | Uđđâivemáánu 20. peeivi 1891 šoodâi Pulkkila tallaa  kappallâžân Lauri Arvid Itkosâžân kuálmád pärni, kote poođij maŋeláá vaikuttiđ  viehâ ennuu sämmilij já toi kuáttá meiddei anarâšâi kulttuurlâš ärbivyevi pajasčälimân.  Kaandâš finnij nommân Toivo Immanuel  Itkonen, kote varrij perrus mieldi Anarân kiđđâtäälvi 1899. Sun lâi talle  eidu tiävdám 8 ihheed. Stuorrâ perruu, mast lijjii vaanhimij lasseen kyehti  palvâleijee já kuttâ párnáá, sehe Putte-nommâsâš hiävuš, puohnâssân love olmožid,  lâi Kittâlist oovdeld ergiráiđuinis Aanaar tallaš lukkár Heikki Mattus ađai  Jormo-Hendrih nieidâinis Ánnáin.
 Ko moonnâm ihečyeđe aalgâst lâi vala kierdoškovlâoornig já katekeetta Matti  Lehtola máttááttij párnáid talle Anarist, ooinij Lauri Itkonen kuittâg pyerebin  pálkkááttiđ päikkimáttáátteijee párnáidis Toivon já Tyynin, kiäh láin talle  škovlâaavveest. Sunnuu päikkimáttáátteijee nommâ lâi Helmi Hirvonen. Perruu  puárásumos pärni Lauri Ilmari, kote poođij lovmat ihheed maŋeláá kavnâđ  Juvduunjäälmist keđgiáigásijd kuátisoojijd, lâi juo talle Oulust luhâmin. Aanaar  markkânist algâttij kale kansaškovlâ ive 1902, mut Toivo Immanuel ij kiergânâm  servâđ toos, ko sust lâi aaigâ algâttiđ Oulu lyseost luuhâđ čohčuv 1901. Oopâi  algâttem lyseost siämmáá čoovčâ ij kuittâg olášum ton suujâst, et sun ij  peessâm čoođâ lyseo kirjálâš siisâpeessâmiskosist. Iskos ohtân uássin lâi  uáináh kiärdutavlu mättim já sun lâi algâttâm kiärdutavlu numeristim čyeđeest  vuáluskulij, ko lâi kolgâđ algâttiđ ovttiist pajaskulij. Kaandâ ij kannattâm  kuittâg innig vuolgâttiđ maasâd Anarân já kansaškoovlân, pic Oulu syemmilii  valmâstellee škoovlâ rehtor Magnus Rosendal vaaldij suu oovtâ ihán škovlâsis,  mon maŋa Toivo peesâi-uv Oulu lyseo uáppen.
 
 Oulu lyseost čiččâm ive luuhâm maŋa sun čaalij pajeuáppen 19 ihásâžžân ive  1910, filosofia kanditaattân sun valmâštui ive 1913, filosofia lisenssiaattân  ive 1916 já viijmâg filosofia tuáhtárin ive 1923. Ko tuáhtárhattâ teddilui suu  uáiván, sun lâi talle tuše 32 ihásâš. Sun tooimâi toovláštieđâlâšvuođâ toimâkode (muinaistieteellinen toimikunta) amanuenssân 1919 – 1932, toimâkode intendenttân 1932 – 1935 já  ubâ toimâkode uásádâhhovdân 1935 –  1955 koskâsâš ääigi. Sun lâi meiddei Suomâ  toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 – 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 – 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin, sehe vala Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961.
 
 Iivij 1911 – 1949  koskâsâš ääigi sun toovâi 9 tutkâmušmätkid Sáámán já puáđusin sun čaalij kyevtiuásásii kirje Suomen lappalaiset I já II ive 1948, kyevtiuásásii  nuorttâkielâ sänikirje Koltan- ja  kuolanlapin sanakirja I já II ive  1958, toimâttij kirje Inarinlappalaista  kansantietoutta, moo materiaal lâi nuurrâm A.V. Koskimies keessiv 1886,  vaaldij  suullân 400 kovveed sämmilij elimist já čaalij pajas suullân 2000 anarâš päikkinommâd. Kielâmiäštárin já äššitobden  sust lâi maaŋgâid iivijd Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá. Säämi tutkâmušmađhij  lasseen sun toovâi tutkâmušmaađhijd meiddei Koskâ-Euroopân ive 1929,  Skandinavian ive 1931 já 1947, sehe majemustáá vala Italian ive 1955.
 
 Toivo Immanuel Itkosâžân já kálgus Iina Amanda Seppäsâžân šoddii kulmâ párnáá:  Terho, Marja já Kerttu, kiäin Terhoost šoodâi professor. Iänááš ääigi eelimistis  T.I. Itkonen aasâi Helsigist já nuuvtko ovdeláá lii čielgâm, sun lái uáli čuuvtij  áárvutsoonnum kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Sun jaamij Helsigist 12.05.1968.  Martti Linkola ive 1998 Siijdâst toollâm luvâlduv mield sun lii čáállâm tieđâlâš  teevstâid paijeel 5000 sijđod, veikâ sust lâi vyehin ettâđ aašijd uánihávt. Terho  Itkonen skeŋkkij stuorrâ uási eejis kiirjijn Siijdân.
 
 | 
 
      
        | 
          
            |  |  
            | Viiljâžeh   Arvo, Toivo Immanuel já Tuomo Itkonen Anarist ive   1910. |  |                |